Hurraa, eelmises postituses lubasin, et lähen magama, kuid kus sa sellega. Mul lihtsalt ei ole und, ei saa mina aru, kes mu une ära varastanud on. Aga selle asemel, et magada, koristasin ma elutoa ning köögi ära ning tegin uueks kuuks valmis endale ühe laheda challenge, mida jagan ka teiega, ehk saate ka teie inspiratsiooni seda teha :) Mõtlesin, et kui uuel aastal on plaan rohkem kirjutada, siis see oleks kohe aasta algusesse suurepärane ülessanne mulle igasse päeva. Kui täitsa aus olla, siis olen täitsa elevil nende ülessannete pärast, sest need siiski nõuavad iga päev oma osa, et tuleksin siia ja leiaksin selle aja, et teile kirjutada :) Nii nii põnev ! Ehk kui ma seda siis tegema hakkan, saan tagasi ka oma kaotatud kirjutamispisiku ning enam ei leia ma nii palju vabandusi ning muid asju, miks ma siia viimasel ajal nii vähe olen sattunud. Loodan, et nakatan ka teisi sellega ning kui keegi teeb seda koos minuga uuel aastal, siis võib siia kommentaaridesse panna oma bl
Postitused
Et see aasta lõpp oleks ikka eriti "tore", siis jäi kutt haigeks - arvatavasti see "tore" kõhuviirus, mis praegu igalpool möllab. Õnneks Liisu on veel puutumata, seega kergem on põetada ühte last. Eks ma ise olen ka veidi tõbine - kurk kriibib ja kerge nohu. Õnneks on Jaanil enam-vähem hea tuju, kuid eks seda jorramist ole üpris palju, võrreldes tavalise eluga. Tegelikult aga ei saa kurta, sest meil ümber ringi on tuttavaltel palju hullemad haigusjuhtumid, seega tunnen, et meil on täitsa vedanud see kord. Ent ega see haigus ei hüüa tulles ning niimoodi me peamegi aastavahetuse veetma kodus tõbistena, kuid pole üldse hullu, saabki kodus oma perega rahulikult olla :) Peaasi, et nüüd Liisu ja Abikaasa endale mingit haigust külge ei korjaks, sest terve pere siruli maas oleks ikka liiast küll. Ja oleks siis see haigus hetkel ainuke mure, kus sa sellega. Avastasime, et Jaan on meeletult pikkust visanud ning talle on turvatool väikeseks jäänud. Ehk siis nüüd olen
Meil toimus ju blogijate jõulupakkida saatmine, aga ma täitsa unustasin ära,et teile ka näidata- nii piinlik. Nimelt sain enne jõule endale ühe pakikese, mille saatjaks oli ühe vahva plikatirtsu ema Nele :) Tol päeval kui pakk postiautomaati jõudis, mõtlesin ma endamisi pool päeva, et huvitav mis asi mulle nüüd jõudis, et ma pole ju mitte kui midagi tellinud. Seega oligi üllatus veelgi suurem, kui pakile järele läksin. Minu pakis oli üks superhea lõhnaga kehakoorija, Nurme'lt . Nimelt on tegu loodusliku kosmeetikafirmaga ning ma olin juba ammu tahtnud nende toodangut proovida, kuid alati on miskit vahele tulnud (nt keegi hakkab nutma) ja siis olen hiljem ära unustanud, et nende kodulehel edasi ringi kolada :D Seega õnnestubki mul nüüd lõpuks see kehakoorija ära proovida ning teada saada, kas see ka mu ootustele vastab, siiralt loodan, et on ikka nii hea, kui ma temast kuulnud olen :) Pakist ledsin veel ühe huvitava maiustuse, mis üllataval kombel läheb lastele ülimalt hästi
Kuna see aasta on olnud mul blogiga nii nagu ta olnud on, siis uueks aastaks on mul lubadus, et pühendan rohkem aega blogile ning kirjutan teile meie tegemistest tunduvalt rohkem. Lihtsalt see aasta on möödunud kuidagi linnutiivul ning igakord, kui olen tahtnud tulla kirjutama, on miskit vahele tulnud ning hiljem pole enam seda kirjutamis tuhinat peal :( Kokkuvõtteks sellest aastast võin öelda, et plaane oli rohkem , kui ära jõudsime teha. Lapsed on selle aastaga väga palju uusi asju selgeks õppinud ning palju on veel õppida. Kodu remont edenes ka, kuid alati võiks rohkem jõuda. Palju on veel teha, aga nii mõnegi väga kiireloomulise asja jõudsime ära teha. Uueks aastaks on samuti palju plaane ning loodan, et suudan rohkem tegevusi pildile püüda ning rohkem juttu teile siia kirja panna. Endale on ka juba varakut seatud paar ootust, mis uuel aastal täita tuleb ja kui ma selle kõigega ilusti uuel aastal toime tulen, siis tunnen, et aasta läheb ilusti korda :) Kindlasti on plaa
Isver - susver, ma täna avastasin, et ma pole siia juba kuu aega kirjutanud. Ma ei saa aru, kuhu see aeg niimoodi jooksunud on, et mina pole tähele pannud. Meil on endiselt ikka kõik vanamoodi, põnnid tulevad endiselt ise poole öö pealt meile kaissu ning päeval üritame nii palju kui võimalik, ikka õues liikuda ja erinevaid mänge mängida. Poti peal käimine ka endiselt ei õnnestu :( Kui kellelgi on mõni nipp, kuidas laps potile saada, siis mina olen üks suur kõrv! Põnnide potil käimine on umbes selline - Lähevad potile, istuvad umbes minutikese, siis tõusevad püsti ( kui ma tõusta ei lase, hakkavad paaniliselt nutma), keeravad poti tagurpidi ja hakkavad mängima. Enam ma ei viitsi ärrituda ka sellepärast, nagu ka lastearst ütles, siis ju nad ei ole veel potiks valmis, nii et pole hullu. Kuna Elisabeth on meil tekihull, siis natuke aega tagasi hakkasin talle ka ühte megapehmet tekki kuduma, loodan, et ikka jõuluks on valmis, siis saab laps rahulikult oma tekiga aeleda. Praegu ta k
Kuna kohe kohe on uus kuu käes ning tänase päeva jooksul olen ma nii palju mõelnud oma unistuste peale, siis tundsin, et pean oma helesinised unistused kirja panema :) Eks enamus unistusi on seotud ikka laste ja koduga, kuid mõni leidub ka vaid mulle. Tuleb vaid lootma jääda, et unistused täituvad ning nende nimel pingutada. Niisiis, kirja saavad need täiesti suvalises järjekorras, kuid peamine on see, et need ikka kõik kirja saaksid :) Lastele tahaks uut laua-toolide komplekti, kuid see tähendab seda, et millalgi tuleb reis soome ette võtta Leiad selle siit Laste tuppa tahaks ka mänguasjade hoiustamiseks ühte vahvat riiulit koos kastidega, siis saaks praegu lihtsalt korvidesse pandud mänguasjad kõik ilusti ühte kohta kokku panna. Leiad selle siit Tahaksin leida aega vaid iseendale nt. külastada spad , täitsa üksinda. Ma lihtsalt ei jaksa enam iga päev kuulata laste hala ning tunnen, et viimane aeg oleks leida see päev vaid endale, pealeg
Viimased ööd on toimunud midagi seletamatut. Midagi, mida meie peres pole mitte kunagi juhtunud ning milles ma lihtsalt lõpuks alla andsin! Ma räägin magama jäämisest, oh jeebus, kui keeruline see on olnud. Hakkas pihta tegelikult juba natuke aega tagasi, kuid eriti hulluks läks see reede õhtul. Teeme oma tavapäraseid toimetusi, et põnnid tuttu panna, hammastepesu- kallid-musid-piim ja tuttu, kell on saanud 22 ning viin nad vooditesse. Aga kus sa sellega, nad ronivad voodist välja, tulevad elutuppa ja nägu naerul nagu ei peakski magama minema. No mis seal ikka, võtan ühe põnni sülle, viin tagasi voodisse ning tulen teise järele, et ka tema voodisse viia, selle ajaga on aga esimene end juba voodist välja ajanud ja uuesti võtnud sammud elutoa poole. Võtan siis uuesti ta sülle ning tõstan voodisse tagasi. Sellele järgneb musid-kallid ning head ööd soovimine ja KISA ! Katsun siis lapsed maha rahustada ja seletan, et on uneaeg ning peab tuttu minema, aga ei , nad lihtsalt ignoreerivad
Käisime täna lastega linnas ning kohtasin ühte ammust tuttavat. Lobisesime elust olust ning mina püüdsin vahepeal põnne kinni ja riidlesin nedega paar korda, kui nad hakkasid kuskile ronima. Nagu ikka, nad kuulasid sõna ning tulid minu juurde tagasi. Ega see sõnakuulamine tegelikult ju meil iga päevane pole, seda saite juba eelmisest postitusest lugeda, kuid väljaspool kodu käituvad Põnnid tõepoolest hästi. Lobisesime nii muuseas ka korrast ja sellest kuidas lapsed reeglitest aru saavad. Jah, ma adun endale, et põnnid on alles 1a ja 7 kuu vanused, kuid siiski mingid reeglid peavad ju majas olema ning neid tuleb ka järgida! Seega meie majas ongi kindlad söögiajad, kui sellel ajal ei sööda, siis ei ole ka mingit näksimist! Tegelikult on vaid ühe korra juhtunud seda, et Jaan ei soovinud söömise ajal süüa ning siis ei andnud ma talle ka vahepeal miskit näksida, ehk siis saigi oma esimese toidu kuskil 12-13 aeg ning ärkas kella 9 aeg. Kui nii võtta, siis see söömata olemise aeg ei oln
Kas teil on vahel tunne, et tahaks peast kõik juuksed üks haaval välja tõmmata , samal ajal peaga vastu seina joosta ning siis veel kõige lõpuks teki alla pugeda aj lihtsalt nutta tihkuda? Vot mul on viimasel ajal selline tunne ja ma ei saagi enam aru miks see niimoodi on.. No ütleme nii, et tegelikult tean ikka küll, miks mul selline tunne on. Kaksikud lihtsalt jonnivad ja kaklevad lakkamatult! Vahepeal on muidugi paremaid hetki ka, kus ei ole ainult nutt ja hala, aga ütleme nii, et 75% meie päevast möödub niimoodi, et keegi lihtsalt kriiskab või viskab end pikali maha või jonnib kuna ma ei luba seda, mida nad too hetk tahavad. Et sellest kõigest veel vähe oleks, siis nad kaklevad omavahel ju ka! Olgugi, et meil on mitmeid mänguasju varutud topelt, aga ei , neil on just seda sama vaja, mis too hetk on teise käes. Ausalt, selline asi lihtsalt ajab hulluks. Too näiteks selle, et umbes 10 minutit enne seda kui hakkasin blogi praegu kirjutama, jälle pidin nende kaklust lahutama
Ma tulin siia tegelikult hoopis teisel teemal kirjutama, kuid paratamatult pean hoopis kirjutama meie iga päevasest probleemist. Nimelt, see suur probleem on pesu pesemine! :D Kui me kaksikuid alles ootasime, siis ma arvasin, et ahh mis see ära pole, nädalas paar pesupäeva teha, siis tegelikus on hoopis teine! Minu paarist pesupäevast, mis kunagi oli, kui nad pisemad olid, on saanud igapäevane pesu pesemine ning tundub, et veel nii pea kergemaks ei lähe :D Kui meil vannitoa ehitus valmis kunagi saab, siis mu suur soov on endale ka kuivati soetada, sest ma tean, et see teeb elu palju palju kergemaks. Praegu on minu igapäevane vaatepilt selline, et kui astun vannituppa, siis reaalselt otsin kohta kuhu astuda, sest pesu koguneb ju nii paganama palju :( Tegelikult on täna isegi pesu kogus tagasihoidlik, parematel päevadel on see kogus umbes 2x sama suur :D Uurisin tegelikult üks päev ka Abikaasalt, et mis ta arvab, kas teistel on ka see musta pesu probleem sama suur kui meil, vastuse
Juhuuu ! Kahekuuline paus blogis on lõppenud ! Ma kolisin lastega koju tagasi ning meil on lõpuks ometi internet. Tegelikult oleks saanud linnas ka blogida, aga ausalt, läbi telefoni on see nii paganama tüütu, et kahjuks ma terve see aeg ei bloginud. Mis meil siis kahe kuu jooksul muutunud on? Tegelikult on väga palju muutunud ning ma kohe ei teagi, millest alustada. Esiteks kolisid kaksikud suurte laste vooditesse, sest võrekates oli korralik streik. Ostsime neile pikendatavad voodid ning hetkel on need kõige lühemaks tehtud ja neile täpselt õiges mõõdus :) Tänu uutele vooditele lõppes ka ära see õhtune magamaminemise streik ning nad magavad ka nüüd hoopis paremini. Need, kes jälgivad ka meie instagrami kontot, juba teavad, et vahepeal ostsin ka endale uue auto. Oii kui rahul ma sellega olen ning üks mis kindel, järgmine auto on ka kohe kindlasti automaat- käigukastiga :D Vahepeal oli ka remont nii kaugele jõudnud, et elutuppa sai maha panna uue parketi. Saingi kohe elus
Ma olen hetkel lastega mõneks ajaks ära kolinud, seni kuni remont on :) Kuna aga siin internet puudub, siis ei ole ka uusi postitusi olnud.. Peagi saate lugeda sellest, mis uusi tehnikavidinaid ma koju pean soetama, kui palju kodus remonti on tehtud ning varsti näitan , kuidas me sügis/talviseks hooajaks valmistume :) Seni aga lisan mõned pildid teile :)
Enne puhkusele minekut saadeti meile paar kingitust ning selles postituses ma neist kirjutangi. Kes mu blogi jälgivad, need juba teavad eelmisest postitusest, et mu telefon läks lolliks ning kõik pildid läksid kaduma, seega on mul vaid need pildid alles , mis olen Abikaasale saatnud, seega peate leppima koduste piltidega :) Niisiis ühe vahva paki saatis meile selline lehekülg nagu www.lastetoit.ee Pakk sisaldas ohtralt erinevaid püreesid ning näputoite. Kuna mul kahjuks pilte pole kõiki, siis tean öelda seda, et püreed olid Ella's Kitcheni omad ning mitte ühegi toidu peale mul põnnid nina ei krimpsutanud. Nende eriliseks lemmikuks sai lambaroog kuskussiga , seda olen nüüd ka poest ostnud neile mõned korrad. Kahjuks ma ise eriline lambaliha sõber ei ole, seega ei oska ma ka neile seda ise valmistada ning veelvähem suudaksin ma seda maitsta, seega peavad nad sellise roaga leppima valmistoiduna. Minu erilisteks lemmikuteks kujunesid erinevad näputoidud. Kõige lemm
Ma lõpuks jõuan siia ka kirjutama. See on lihtsalt õudne, kui kiire meil viimasel ajal olnud on ning muidugi ma tunnen süümepiinu, et pole teile kirjutanud. Kui me Põnnidega pikemaid vahemaid sõidame, siis on meie auto varustatud erinevate mänguasjade ning kindlasti ka tahvelarvutiga ( Jah ma tean, et paljudele see ei meeldi) ,et vajadusel neile ka multikaid näidata. Nii oli ka meil puhkusel ajal kogu varustus kaasas, sest mõned pikemad sõidud olid meil vaja teha, et lastega käia erinevates kohtades. Nendest kohtadest nüüd saategi lugeda :) Niisiis, alustan sellest, et puhkusel olles käisime lastega Lottemaal ning Maanteemuuseumis. Mõlemas kohas oli tegelikult väga tore, kuid ütlen ausalt, et Lottemaale ei tasu vist väga alla 3 aastastega minna, sest neil lihtsalt pole seal nii palju tegevust. Eks meie Põnnid said seal veidi turnida ja joosta ning palli mängida, nii et täitsa raisku see käimine ei läinud :) Plaanin sinna kindlasti veel tagasi minna, kuid all
No nii, lõpuks ometi tuleb siia kohe mitu postitust järjest. Saan ära lõpetada kõik need postitused, mida puhkuse ajal alustasin ning lõpuni viia ei saanud, sest mul lihtsalt internetiühendus enamasti puudus. Praegugi saan suurema kirjutamise ette võtta, kuna tolmuimeja andis otsad ning plaan teha suurpuhastus nurjus selle tõttu :( Tegelikult on üldse täna kuidagi kehva päev olnud - kõigepealt läks veekeedukann katki, lihtsalt ei hakanud enam tööle, siis läks meil veranda aken katki , seepeale avastasin, et külmkapp hakkab otsasid andma, kuna lihtsalt lakkamatult lekib ning kõige tipuks andiski tolmuimeja otsad. No ei tea mina, mis kuramuse päev see täna selline on. Ent sellel kõigel on ka positiivne külg, ma saan lõpuks ometi rahulikult blogida. Mul on teile nii paljudest asjadest rääkida, et ma pean vist endale mingid märkmed tegema, et ikka kõigest jõuaksin kirjutada. Ahjaa, vahepeal läks ka telefon lolliks, seega pole mul kõikidest asjadest enam pilte alles, mida
Hei armsad lugejad ! Sel aastal toimub 5. üle- eestiline mitmike kokkutulek ning seoses juubeliaastaga on ka rohkem peresid tulemas mis omakorda tähendab rohkem kulutusi. Lisan Teile siia ühe lingi, kus saate seda suurepärast ettevõtmist toetada ning samuti lisan siia ka jutu Hooandja lehelt. Igast pisikesest abist on tohutu abi ! :) Aidata saad SIIN ! :) 13. augustil toimub LaitseRallyPargis juba viies mitmike kokkutulek, kuhu tulevad pered üle Eesti. Kõiki ootab ees üks vahva päev! Sel korral keskendume liiklusohutusele, koolitatud saavad nii väikesed kui suured. Lisaks mängitakse, jagatakse mitmike kasvatamisega seotud rõõme ja muresid ning peetakse traditsiooniline ühispiknik. Igapäevaselt suhtlevad pered Facebooki Mitmike grupis, kus hetkel liikmeid üle tuhande. Kokkutulekule ootame kõiki mitmike peresid üle Eesti, hoolimata sellest, kas teil on Facebooki konto või mitte (vajalik on oma tulekust korraldajatele märku anda kadri.talva@gmail.com , et teaksime teid o
Nagu kõik juba teavad, siis meie oleme puhkusel :) Täpsemalt läheb juba 4.päev ning 6 päeva on veel jäänud. Senikaua on puhkus suurepäraselt läinud ! Reedel startisime kella 1 aeg ning enamik ajast lapsed tudusid , vaid viimased kilomeetrid olid ärkvel. Viimane pakkimine jäi ka siiski reede peale ning kui ma alguses kartsin, et ma ei suuda asju autosse ära mahutada, siis kokkuvõtteks tuli välja, et mul jäi ruumi ülegi. Kahjuks ma sii tulles autost pilti ei teinud, kui tagasi minnes, teen ka pilti, et ka teie näeks kui palju mu pisike auto tegelikult mahutada suudab :) Laupäeva veetsime Elvas, kuna siis toimus kohvikutepäev. Meie kodukohvikuks oli kohvik "Unistus" , mille kogu tulu läks heategevusorganisatsioonile "Minu unistuste päev" . Kindlasti minge uurige nende kodulehet nende kohta ning kellel võimalik, võib ka neid toetada, et aidata täita kõige nõrgemate unistusi :) VPühapäeval vedelesime niisama kodus ning nautisime päikest. Reaalselt oli nii mõnus
Kas Teil on ka vahel nii, et kohe mitte üldse enam ei jõua ning tahaks lapsevanema ameti maha panna ? Vot minul oli niimoodi. Ükspäev ärkasin ning kõik kohad olid kanged ja valusad ning pea valutas ka hommikust saadik nagu segane. Ausalt, ma lihtsalt tahtsin sel hetkel sinna samma voodisse jääda ja mitte kunagi enam tõusta. Terve päev läks kuidagi aia taha ning mitte miski kohe absoluutselt ei õnnestunud. Ja et sellest kõigest veel mulle vähe oleks olnud, siis kaksikud olid ka vist vasaku jalaga ärganud, sest tevre päev möödus hala ja nutuga ning mitte miski neile ei sobinud. Ei sobinud neile söök, süles olla, piim , mängida, pikutada, telekat vaadata jne - ühesõnaga mitte miski ! Muidugi ka sellel päeval oli Mehel toimetamist ning seega pidin ma saama terve pika päeva täitsa üksinda hakkama. Siiralt loodan, et enam selliseid päevi ei tule, kuid ma tean, et lapsed elavad meie juures vähemalt 18 aastat ning et selliseid päev on kindlasti veel. Tundsin ka reaalset ahastust, kui
Juba see nädal sõidan ma Põnnidega puhkama ning selleks käivad viimased ettevalmistused. Puhkuse jaoks esimese ettevalmistusena koostasin mõni aeg tagasi nimekirja, mida saate lugeda SIIT Teisena võtsin endale ülesandeks ära sorteerida kõik põnnide riided ning jalanõud ning võin päris ausalt öelda, et me varsti upume nendesse. Sai väikeseks jäänud riideid ja jalanõusid peaaegu 100 liitrise kilekoti täie - no seda on palju. Kuid ega midagi pole teha, nad ju kasvavad nii ruttu ning ma ei saa ka lastele osta vaid paar body/pluusi ning mõned paarid pükse. Riideid ju kulub ning neid peab ikka pisikese varuga olema. Kolmandaks olen ma nüüd ära proovinud, et kas ma ikka saan oma autoga minna :D Selleks toppisin ma käru , reisivoodid ning voodipesu autosse ning riideid ja muid kodinaid imiteerisid saunalinad, mis olid pandud paari reisikotti - mahtusid ! Seega ei pea ma minema Abikaasa autoga ja saan rahulikult oma autot nautida :) Mitte, et Mehe autol midagi viga oleks, aga see on minu
Me oleme mõnda aega eemal olnud, kuid sellel on väga lihtne põhjus. Jaanil on kõrvapõletik, mis aga tähendab seda, et ta praktiliselt vaid süles ongi. Ent nüüd hakkab juba parmaks minema. Haigus sai tegelikult juba alguse 2 nädalat tagasi, siis algas ta nohuga ning nohu saime enam-vähem kontrolli alla, kuid tundub, et sellest polnud siiski kasu. Palaviku lõigi ülesse jaanilaupäeval ning siis ei olnud muud teha, kui istuda lastega toas ning mõelda väja tubaseid tegevusi, et jaanipäev meeleolukalt sisustada. Kuna palavik rohtudele ei allunud ning see aina tõusis, siis polnudki muud teha, kui kutsuda kiirabi - selleks korraks saime kiiresti abi, See toimus siis reede õhtupoolikul. Aga et sellest veel vähe oleks, siis tõusis Jaanil palavik öösel üle 40 kraadi ning ta hakkas sonima. Selleks puhuks oli mulle eelnevalt kiirabi sõnad peale lugenud, et siis pole enam valikut ning peame Jaaniga viivitamatult haiglasse minema. Tol hetkel ei olnud teada, kas me peame haiglasse sisse jääma ja
Kuna ma olen nüüd mõned päevad üksinda kodus, või noh mitte päris üksinda, koos lastega ikka , siis mõtlesin, et hakkan panema kirja asju, mis ma kaasa võtan, kui me nüüd lastega uue kuu alguses puhkama sõidame. Puhkama sõidan ma lastega üksinda, seega tuleb mingil määral vähem asju kaasa võtta ning pean autosõidu planeerima täpselt laste lõunaunele, siis on mul rahulik sõita :) Kuna puhkuse veedame armsate sugulaste juures, siis õnneks riideid saan ma lastele vähem kaasa võtta, kuna pesumasin on ju olemas ( kui kuskil hotellis oleksin ,siis seal ju pesu pesta ei saa), seega äkki on pakitavate asjade hulk naaaatukene väiksem :) Pildi peal on näha, kui palju asju oli meil eelmine aasta kaasas, kui samuti puhkasime Lõuna- Eestis üle nädala aja. Niisiis, esialgne nimekiri, mis plaanin kaasa võtta on selline : Lasteapteek - klõpsates sellele, saate lugeda, mida see sisaldab Käru 2 reisivoodit Kindlasti kaisukad ! ( kui need maha unustan, siis ma ei taha teada, mis saada
Kes jägivad meie facebooki lehte ja instagrami , need on juba teadlikud, et eile oli meil kingituste päev. Tegelikult oleme me praegu mitu päeva järjest erinevaid pakke saanud, kuid sellest , mis põnnid paar päeva tagasi endale said, saate lugeda juba järgmises postituses ! :) Eilne hommik algas meil tavapäraselt, nagu ikka, lihtsalt selle vahega, et Abikaasa oli kuidagi salajasem kui tavaliselt. Aimasin juba, et midagi on teoksil ning kui ta veel korra ka ära käis, siis sain täielikult aru, et tal on mingi plaan. Tagasi tulles andis ta mulle paki. mille seest ma leidsin ühe imelise kaunitari :) See kaunitar on mõnus pronksjas ning lisatud on ka veidi kulda . ühesõnaga IMELINE ! Nimelt räägin ma aktiivsusmonitorist. Ühe sellise soetamine oli mul juba ammu plaanis, kuid ma ei suutnud otsustada, millist ma siis ikkagi soovin :D Kallis Abikaasa valis lihtsalt ideaalse kella mulle, mõnusalt tagasihoidlik ning mis on veel suureks plussiks - ta on niiskuskindel! Aitäh veelkord !
Hakkasin täna laste suvist apteeki korrastama, siis tundsin vajadust ka teiega jagada seda, mis meil sinna kuulub. Minu meelest kuulub meie apteeki piisavalt palju asju, kuid kui teiemeelest olen midagi väga tähtsat meie nimekirjast välja jätnud, siis palun kindlasti sellest mulle mainida. Meie praegune apteegikott on kokkupandud põhinedes eelmise aasta suvele ning ka sellele, mida on meil lastega vaja läinud. Mis minu jaoks suvel on ühed kõige olulisemad asjad on päikesekaitse kreem ning kindlasti putukatõrje vahend. Ilma nendeta ei suudaks ma ettegi kujutada seda, kuidas me lastele olemist paremaks muudaks. Päikesekaitse kreemiks on meil valitud Garnier Ambre Solaire Kids. See sama kreem oli ka meil kasutusel juba eelmisel suvel ning toimis väha hästi. Imendub mõnusalt kiiresti sisse ning ei ole selline vastik kleepuv. Mis minu jaoks on veel oluline, siis ta on nii vee kui ka liivakindel. Samuti on tal kaitse nii UVA kiirguse vastu , kui ka UVB kiirguse vastu. Sääske
Mõtlesin ka teile kirja panna natuke Blogiauhindade jagamisest, seni kuni veel emotsioonid värsked on ! Eelmine aasta ma seal ei käinud ning kuni viimase hetkeni oli ka selle aasta külastus kaheldav, kuna Abikaasa on haige ning põdesin pikalt, kas ta saab palavikuga hakkama laste eest hoolitsemisega - õnneks sai ! Kohale läksin ma koos sõbrannadega ning võin öelda, et seltskond oli super, paremat poleks osanud lootagi. Päris mitu korda jäime ka erinevate kaamerate ette, seega pilte saime ikka ka :) Auhindade jagamine venis minu jaoks kuidagi natuke pikaks, oleks võinud natukene kuidagi lühemalt teha, aga see on vaid minu arvamus. Samuti olin ma natuke pettunud videoblogi võitjas ( Padjaklubi Laura). Minu meelest on see ebaaus nende blogijate suhtes, kes reaalselt teevad seda kõike ise.. Temal on ju seljataga terve suur tiim, kes määravad kõik asjad ette ning kes turustavad kogu seda blogi. Aga noh , see selleks. Sellel aastal jäin ma neljandale kohale, kuid ehk teie ab
Ma lihtsalt tunnen ennast tõeslise ajuhiiglasena! Kuna ma pidin sõitma Abikaasa autoga ning tal kütusetuli põles, siis mõtlesin, et teen heateo ja tangin, aga kus sa sellega !! Ma lihtsalt suutsin ära unustada, et tegu on diisliga sõitva masinaga ning tankisin teda bensiiniga.. Jumal tänatud, et ma autot tööle ei pannud, et märkasin oma viga ennem seda. Nüüd ma siis istun kodus , ilma autota ning mõtlen, et kuidas ma nüüd paar päeva liikvele saan. Abikaasa ajab teise autoga linnas asju, et tema auto korda saaks ning saaksime taas mõlemad liigelda. Mul on tunne, et mul pole ajud siiamaani taastunud sellest rasedusest, sest mu pea ei pea lihtsalt pooli asju meeles, koguaeg unustan midagi ja siis õhtul kui magama hakkan sàttima, siis tuleb meelde, et mis mul kõik tegemata on :D Ometi peaksid juba ajurakud ju taastunud olema, sünnitusest on juba pea aasta ja kolm kuud möödas.. Aga võib- olla võtab see kaksikutega topelt aega ?? Loodame, et peagi mu ajurakud taastu
Käisin kolmapäeval taaskord kõhukliinikus. Ütlen kohe alguses ära, et ma olen siiralt õnnelik, et selle teekonna ettevõtsin - siinkohal tänan oma Ema, kes soovitas kindlasti Kõhukliinikusse pöörduda. Sel korral sain taas palju targemaks. Nimelt peale diastaasi on mu kõhus ka valupunktid, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi. Jah, ma tunnen, et õhtuti mul kõht valutab ning üldse peale pingutamist hakkab kõht valutama, kuid ma poleks kunagi osanud seostada neid valusid kõhulihastega. See kord tegelesime me vaagnapõhjalihaste ning kõhulihaste ja õige hingamise treenimisega. Kodus teen nüüd samamoodi neid harjutusi iga päev 3x päevas. Ütlen ausalt, et see ei ole midagi nii lihtne , kui alguses tundub, nende harjutuste tegemine võtab ikka lihased täitsa läbi, kuid see tulenebki sellest, et mul said kõhulihased rasedusega kannatada. Kui neid harjutusi teen, siis kõhulihastes on selline tunne nagu lift sõidaks mööda lihaseid ülesse ja alla. Ent kohe kui ma mõtlen millelegi muule
Mõtlesin, et jagan teiega veidikene oma kärusõltuvust. Mu abikaasale meeldivad erinevad autod ning nii on meie kodus päris mitmeid autosid, küll uuemaid , küll vanemaid. Minul on aga natuke teistsugused soovid - kärud. Käruhullus oli tegelikult mul juba enne laste sündi. Küll ma uurisin ja lugesin ning käisin erinevaid kärusid pidevalt vaatamas ja näppimas. Kuna kaksikute kärudemaailm on nii huvitav ning kärusid on tegelikult tohutult palju ( meil Eestis on esindatud vaid väga väikene osa nendest ). Minuni on jõudnud ka kärus USA'st ning ütleme nii, et meil siin müüdavate kärudega on need ikka päris erinevad. Erinevaid kärusid meeldib mulle katsetada, see käru maailm on lihtsalt nii põnev. Miks ma aga erinevaid kärusid proovin, ongi see, et ma arvan, et rohkem kaksikuid ma ei saa, seega tahaksingi proovida erinevaid kärusid. Erinevaid kärusid on ju nii palju ning kõigil on oma plussid ja miinused. SIIT saate vaadata meie erinevaid kärusid Erinevaid kärusid proo
Ma ootasin juba nii kaua ( alates 1.maist) , et Põnnid juba ometi kõndima hakkaks :D Tegelikult ei ole see üldse pikk aeg, aga ikkagi, kui pea igapäev küsitakse, kas lapsed juba käivad ning mina ikka vastan, et veel ei käi, siis tüütab ära küll :D Nüüd saan aga öelda, et lapsed KÄIVAD ! Eile hakkas Liisu kõndima ning täna ei andnud Jaanil rahu ning hakkas ka kõndima. Hetkel küll ainult sileda pinna peal, kuid usun, et kui iga päev harjutada, siis varsti kõnnivad ka tublisti muru peal. Kui aga üdinisti aus olla, siis tegelikult ootan ma nende käima hakkamist alates 15.märtsist, sest siis said nad ju aastasteks :) Siis nad aga käima ei hakanud ning järgmine kuupäev oligi 1.mai, kuna siis said nad ka korrigeeritult 1 aastasteks :) Ent pole hullu , et nad hakkasid käima 19 ja 20 päeva peale minu oodatut :) Nüüd me siis hakkame kõvasti harjutama nii toas kui õues, et ruttu käimine käppa saada ning siis saab juba oma hoovi peal natuke kergemini hakkama :) Millal hakkasid teie lapsed
Mõniaeg tagasi mainisin ma Teile, et meie perel on uus sõiduriist. Selleks sai Phil & Teds Sport ! Ütleme nii, et mina olen hetkel veel väga rahul. Muidugi alumisel lapsel pole just kõige mugavam magada, aga nt rullitada on selle käruga küll mõnusalt lihtne :) Eks kärul ole oma miinuseid ka - nt see, et alumisel lapsel ei ole seda nn päikesevarju ( selle ma nüüd tellisin ) ning see, et alumist last ei saa natuke rohkem lamavasse asendisse panna. Talvel ma aga selle käruga ringi liikumist veel ette kujutada ei oska, kuna hirm on, et alumine laps on siis pidevalt märg ja porine ning 3 ratast tekitavad samuti hirmu, et ehk ma ei suuda seda läbi lume lükata.. Kuid õnneks talveni on veel piisavalt palju aega :) Käru on saanud kokku 3 korralikku pesu, sest ostes ta polnud just kõige esinduslikuma välimusega, kuid hetkel on ta juba täitsa ilus :) Arvan, et ühe suurema pesu võtqn veel mõnel ilusal ilmal ette ning siis saan lõpuks öelda, et nüüd olen rahul.