Elu kaksikutega

 See beebiasjade majandus on ikka nii keeruline ja kirju. Just see igasuguste tilu-lilude teema nt lamamistoolid, turvahällid, mähkmed jne. Käru otsus on meil veel tegemisel, aga tean, et meie käru saab pärit olema  Stroller24  'st.  Kui igasugu riiete ja muu tekstiiliga on hea lihtne, siis kõike muud on ju oluliselt keerulisem valida ja osta. Samas olen ma juba nii palju uurinud ja puurinud ning selgeks teinud, et tahan võimalikult minimaalelt asju, ent need asjad peavad olema kõik praktilised ja tegema meie elu võimalikult mugavaks. Niisiis olen teinud ka nimekirja, mida tahaksime osta.   3-IN-1 ROCKER NAPPER KIIK COZY / LAMAMISTOOL  See sai meil välja valitud, sest seda saab kasutada ka pisikese voodina, mida on ju nii mugav nt  elutoas või õues terrassi peal kasutada. Samuti saab selle lihtsa liigutusega teha lamamistooliks ning kiigeks. Mis aga kõige parem, sellel on katus ka peal, ehk siis õue kasutades saab beebi päikese eest peitu panna :)  Turvahälli

 Ma reaalselt tunnen viimasel ajal, et tahaks kaksikud lasteaiast ära võtta. Nad olid paar kuud eelmise aasta lõpus lasteaiast eemal, sest igakord kui ma tahtsin neid lasteaeda viia, siis sain sealt teate, et neil on rühmas kas silmapõletik või mõni muu viirushaigus. Seega maksimegi lihtsalt 2 kuud niisama seda lasteaeda, et oma kohta säilitada.  Nüüd aga on nad jälle pea kaks nädalat lasteaiast eemal olnud. Nad käisid meil 3 päeva lasteaias ning siis avastasime pisikese palaviku ja nohu- okei, jäävad koju ja hakkame ravima. See aga lõppes sellega, et 4 päeva hiljem olime me terve perega voodis siruli maas - minul põskkoopa põletik, Härral nohu-köha-palavik-nõrkus-peavalu, Liisul mandlid paistes ja nohu ning Jaan on endale kuskilt silmapõletiku veel lisaks hankinud. Niisiis istumegi juba üle nädala kodus haigetena ning tahaks juba terveks saada, sest ma ei suuda enam haige olla.  Ma saan tegelikult aru, et esimene aasta lasteaias võibki niimoodi mööduda, et nad on mul rohkem aega

 Kuna kohe-kohe on juba pool rasedust möödas ning ees on ootamas looteanatoomia uuring, siis me oleme kodus arutanud, et huvitav kumb siis ikkagi tuleb..  Tegelikult tegime ka otsuse, et seekord ei soovigi teada saada, kes tulekul on, las ta üllatab meid sündides :) Pealegi me kumbki ei taha osta ainult roosasid- siniseid asju kokku, vaid pigem just värvilisi - kollane, punane, roheline jne. Arvasime, et meie kolmas ja ühtlasi viimane laps võiks ju oma soo jätta üllatuseks ning küll peale tema sündi saab neid soopõhiseid riideid osta küll ja veel.  Meil retrokäru on ka sooneutraalne ning igapäeva käru tuleb samuti sooneutraalne. Beebi voodipesu õmblen samuti naturaalsetes toonides, sest poes olevad on kõik kas roosa või sinisega, mis aga meile kummalegi ei sobi. Kuna õmmelda ma oskan ja ilusaid kangaid on küll ja veel, siis voodipesu pole probleem teha ja saab ka täpselt sellise nagu endal meeldib :)  Korraks mõtlesime küll, et kuidas ikkagi siis nii, et sugu ei tea, et siis on

Täna plaanin teile kirjutada enda kogemusest kaksikute rasedus vs ühe lapse rasedus. Kohe algusesse võin ära öelda, et minul on küll ühe lapse rasedus ikka oluliselt kergem. Kaksikutega olin selleks ajaks, mis praegu juba käes on, mitu nädalat haiglas veetnud. Küll olid mul meeletud peavalud kui ka kohutav oksendamine. Ausalt, ei olnud vahet kas on öö või päev, mina käisin ikka pidevalt vetsupotti kallistamas. Muidugi uni oli magusam kui mesi ning on praegugi, kuid tuleb end piitsutada päeval ärkvel olema. Seekord on aga oluliselt lihtsam, kimbutab aeg-ajalt hommikune iiveldus, aga olen tähele pannud, et see on ka vaid siis, kui eelmisel õhtul enne magama minekut mitte midagi ei söö. Peavalud on ka, kuid need ei ole pooltki nii hullud ning muidugi uni. Vähemalt ei ole midagi nii hullu, et ma peaksin haiglas passima- kodus on ikka hulga parem olla.  Kui ma nüüd mõtlen, mida saaks seekord teisiti teha, et ei juhtuks samamoodi, et sünniks enneaegne laps või tuleks kohutav preeklamps