Elu kaksikutega

Me panime aprilli lõpus enda kodu müüki ning üpris kiiresti leidsime ka uue kodu, üldse mitte kaugele praegusest. Samuti leidus meie majale soovijaid ning niimoodi saigi pandud paika, et meie maja ostjad tahavad hiljemalt juuli esimestel päevadel sisse kolida, maakleriga leppisime kokku, millal meie uude koju hakkaksime kolima ning mina alustasingi kodus asjade sorteerimist. Küll aga ei saanud meie rõõm kaua kesta, sest kui Härra läks omanikuga kohtuma, et leppida kokku, kuna oleks kõige parem aeg notarisse minna, oli ta välja mõelnud hulga naljakaid nõudmisi. Meie jaoks kõige naljakam oli aga see, et lõpuks ta teatas, et ta ikkagi ei müü, kuna ta on lasknud selle maja ehitada ning talle ei meeldi, et selles hakkaksid elama väikesed lapsed!  Ausalt, kui ma oleks tol hetkel seal samas viibinud, oleksin lasknud välja mõned krõbedamad sõnad. Asja minu jaoks teeb imelikuks veel see, et see maja on müügis olnud üle aasta. Kui ma alguses arvasin, et ju ei taha inimesed Harjumaalt ära ko

 Juba mõnda aega olen ma plaaninud kirja panna, kuidas me perega Bulgaarias käisime. Ütleme nii, et tegelikult vaatame me juba ka uusi puhkusereise, sest nende kolmega polnud üldse nii hull puhata, kui me esialgu arvanud olime.  Lennureis Tallinnast Burgasesse läks üllatavalt hästi, kõik lapsed püsisid enam-vähem terve lennuaja rahulikuna, lihtsalt pidi pidevalt neile tegevust leidma, et nad suudaksid ühe koha peal istuda.Tagasilend seevastu oli palju hullem, siis oli õhtune lend ning suuremad olid juba väsinud ent magama ei tahtnud ka jääda. Samuti ei olnud Amandal lennuajal uneaeg ehk ka tema ei tahtnud üldse paigal püsida. Õnneks aga istus meie taga üks hästi  tore proua, kes Liisut ja Jaani kordamööda lõbustas ning nendega raamatut vaatas ja mingeid mänge mängis,  samal ajal kui meie Härraga Amandat ja siis Liisut või Jaani  ohjes hoidsime.  Hotell oli meil valitud selline, et lastel oleks hästi  palju tegevust ning seda tõepoolest ka oli. Valituks sai meil Sol Ness

1it.ee kuulutas välja sloganite võistluse, auhinnaks on sülearvuti. Kuna mu arvuti ka otsad andis, siis tundsin, et võiks ju osaleda ning endale võimaluse anda - kes ei proovi, see ei saa ka iial teada, kas tal oleks üldss lootust võita. Istusin siin kodus laua taha ning hakkasin ajusid ragistama, mõned ideed kargasid pähe, aga ma ei tundnud, et need oleks just need. Mina, kui klient, tahaksin, et slogan oleks lühike, kuna ma tõepoolest ei viitsi pikki hüüdlauseid lugeda. Ma suutsin välja mõelda kaks sloganit, mis mulle endale meeldivad ning need on järgmised : https://1it.ee - ütle seda arvutiga! https://1it.ee - iga arvuti loeb! Hääletus toimub juba 10.juunil SIIN , kui tunned, et just need sloganid sobiks, siis ma oleksin väga õnnelik, kui hääletaksid just nende poolt 🙏 Siis mul oleks ka ehk lootust endale uus arvuti saada, kus saaksin rahulikult kirjutada, ilma et ühe postituse ajal jookseks arvuti 7x kokku 😀