Elu kaksikutega

 Me oleme mõnda aega eemal olnud, kuid sellel on väga lihtne põhjus. Jaanil on kõrvapõletik, mis aga tähendab seda, et ta praktiliselt vaid süles ongi. Ent nüüd hakkab juba parmaks minema.  Haigus sai tegelikult juba alguse 2 nädalat tagasi, siis algas ta nohuga ning nohu saime enam-vähem kontrolli alla, kuid tundub, et sellest polnud siiski kasu. Palaviku lõigi ülesse jaanilaupäeval ning siis ei olnud muud teha, kui istuda lastega toas ning mõelda väja tubaseid tegevusi, et jaanipäev meeleolukalt sisustada. Kuna palavik rohtudele ei allunud ning see aina tõusis, siis polnudki muud teha, kui kutsuda kiirabi - selleks korraks saime kiiresti abi, See toimus siis reede õhtupoolikul. Aga et sellest veel vähe oleks, siis tõusis Jaanil palavik öösel üle 40 kraadi ning ta hakkas sonima. Selleks puhuks oli mulle eelnevalt kiirabi sõnad peale lugenud, et siis pole enam valikut ning peame Jaaniga viivitamatult haiglasse minema. Tol hetkel ei olnud teada, kas me peame haiglasse sisse jääma ja

 Kuna ma olen nüüd mõned päevad üksinda kodus, või noh mitte päris üksinda, koos lastega ikka , siis mõtlesin, et hakkan panema kirja asju, mis ma kaasa võtan, kui me nüüd lastega uue kuu alguses puhkama sõidame.  Puhkama sõidan ma lastega üksinda, seega tuleb mingil määral vähem asju kaasa võtta ning pean autosõidu planeerima täpselt laste lõunaunele, siis on mul rahulik sõita :) Kuna puhkuse veedame armsate sugulaste juures, siis õnneks riideid saan ma lastele vähem kaasa võtta, kuna pesumasin on ju olemas ( kui kuskil hotellis oleksin ,siis seal ju pesu pesta ei saa), seega äkki on pakitavate asjade hulk naaaatukene väiksem :)  Pildi peal on näha, kui palju asju oli meil eelmine aasta kaasas, kui samuti puhkasime Lõuna- Eestis üle nädala aja. Niisiis, esialgne nimekiri, mis plaanin kaasa võtta on selline : Lasteapteek  - klõpsates sellele, saate lugeda, mida see sisaldab  Käru 2 reisivoodit Kindlasti kaisukad ! ( kui need maha unustan, siis ma ei taha teada, mis saada

 Kes jägivad meie  facebooki lehte  ja  instagrami  , need on juba teadlikud, et eile oli meil kingituste päev. Tegelikult oleme me praegu mitu päeva järjest erinevaid  pakke saanud, kuid sellest , mis põnnid paar päeva tagasi endale said, saate lugeda juba järgmises postituses ! :)  Eilne hommik algas meil tavapäraselt, nagu ikka, lihtsalt selle vahega, et Abikaasa oli kuidagi salajasem kui tavaliselt. Aimasin juba, et midagi on teoksil  ning kui ta veel korra ka ära käis, siis sain täielikult aru, et tal on mingi plaan. Tagasi tulles andis ta mulle paki. mille seest ma leidsin ühe imelise kaunitari :) See kaunitar on mõnus pronksjas ning lisatud on ka veidi kulda . ühesõnaga IMELINE !  Nimelt räägin ma aktiivsusmonitorist. Ühe sellise soetamine oli mul juba ammu plaanis, kuid ma ei suutnud otsustada, millist ma siis ikkagi soovin :D Kallis Abikaasa valis lihtsalt ideaalse kella mulle, mõnusalt tagasihoidlik ning mis on veel suureks plussiks - ta on niiskuskindel!  Aitäh veelkord !

 Hakkasin täna laste suvist apteeki korrastama, siis tundsin vajadust ka teiega jagada seda, mis meil sinna kuulub. Minu meelest kuulub meie apteeki piisavalt palju asju, kuid kui teiemeelest olen midagi väga tähtsat meie nimekirjast välja jätnud, siis palun kindlasti sellest mulle mainida.  Meie praegune apteegikott on kokkupandud põhinedes eelmise aasta suvele ning ka sellele, mida on meil lastega vaja läinud. Mis minu jaoks suvel on ühed kõige olulisemad asjad on päikesekaitse kreem ning kindlasti putukatõrje vahend. Ilma nendeta ei suudaks ma ettegi kujutada seda, kuidas me lastele olemist paremaks muudaks.  Päikesekaitse kreemiks on meil valitud Garnier Ambre Solaire Kids. See sama kreem oli ka meil kasutusel juba eelmisel suvel ning toimis väha hästi. Imendub mõnusalt kiiresti sisse ning ei ole selline vastik kleepuv. Mis minu jaoks on veel oluline, siis ta on nii vee kui ka liivakindel. Samuti on tal kaitse nii UVA kiirguse vastu , kui ka UVB kiirguse vastu.  Sääske

 Mõtlesin ka teile kirja panna natuke Blogiauhindade jagamisest, seni kuni veel emotsioonid värsked on !  Eelmine aasta ma seal ei käinud ning kuni viimase hetkeni oli ka selle aasta külastus kaheldav, kuna Abikaasa on haige ning põdesin pikalt, kas ta saab palavikuga hakkama laste eest hoolitsemisega - õnneks sai !  Kohale läksin ma koos sõbrannadega ning võin öelda, et seltskond oli super, paremat poleks osanud lootagi. Päris mitu korda jäime ka erinevate kaamerate ette, seega pilte saime ikka ka :)  Auhindade jagamine venis minu jaoks kuidagi natuke pikaks, oleks võinud natukene kuidagi lühemalt teha, aga see on vaid minu arvamus. Samuti olin ma natuke pettunud videoblogi võitjas ( Padjaklubi Laura). Minu meelest on see ebaaus nende blogijate suhtes, kes reaalselt teevad seda kõike ise.. Temal on ju seljataga terve suur tiim, kes määravad kõik asjad ette ning kes turustavad kogu seda blogi. Aga noh , see selleks.  Sellel aastal jäin ma neljandale kohale, kuid ehk teie ab

 Ma lihtsalt tunnen ennast tõeslise ajuhiiglasena!  Kuna ma pidin sõitma Abikaasa autoga ning tal kütusetuli põles, siis mõtlesin, et teen heateo ja tangin, aga kus sa sellega !! Ma lihtsalt suutsin ära unustada, et tegu on diisliga sõitva masinaga ning tankisin teda bensiiniga.. Jumal tänatud, et ma autot tööle ei pannud, et märkasin oma viga ennem seda.  Nüüd ma siis istun kodus , ilma autota ning mõtlen, et kuidas ma nüüd paar päeva liikvele saan. Abikaasa ajab teise autoga linnas asju, et tema auto korda saaks ning saaksime taas mõlemad liigelda.   Mul on tunne, et mul pole ajud siiamaani taastunud sellest rasedusest, sest mu pea ei pea lihtsalt pooli asju meeles, koguaeg unustan midagi ja siis õhtul kui magama hakkan sàttima, siis tuleb meelde, et mis mul kõik tegemata on :D   Ometi peaksid juba ajurakud ju taastunud olema, sünnitusest on juba pea aasta ja kolm kuud möödas.. Aga võib- olla võtab see kaksikutega topelt aega ??   Loodame, et peagi mu ajurakud taastu

 Käisin kolmapäeval taaskord kõhukliinikus. Ütlen kohe alguses ära, et ma olen siiralt õnnelik, et selle teekonna ettevõtsin - siinkohal tänan oma Ema, kes soovitas kindlasti Kõhukliinikusse pöörduda.    Sel korral sain taas palju targemaks. Nimelt peale diastaasi on mu kõhus ka valupunktid, mille olemasolust polnud mul õrna aimugi. Jah, ma tunnen, et õhtuti mul kõht valutab ning üldse peale pingutamist hakkab kõht valutama, kuid ma poleks kunagi osanud seostada neid valusid kõhulihastega.   See kord tegelesime me vaagnapõhjalihaste ning kõhulihaste ja õige hingamise treenimisega. Kodus teen nüüd samamoodi neid harjutusi iga päev 3x päevas. Ütlen ausalt, et see ei ole midagi nii lihtne , kui alguses tundub, nende harjutuste tegemine võtab ikka lihased täitsa läbi, kuid see tulenebki sellest, et mul said kõhulihased rasedusega kannatada.     Kui neid harjutusi teen, siis kõhulihastes on selline tunne nagu lift sõidaks mööda lihaseid ülesse ja alla. Ent kohe kui ma mõtlen millelegi muule