Ma lõpuks jõuan siia ka kirjutama. See on lihtsalt õudne, kui kiire meil viimasel ajal olnud on ning muidugi ma tunnen süümepiinu, et pole teile kirjutanud.
Teisena kirjutan Maanteemuuseumist. Seal polnud me samuti varem käinud ning tegevust oli nii meile, täiskasvanutele, kui ka meie Põnnidele, ehk siis see koht võib lastele päris suures vanusevahes põnevust pakkuda. Endal oli väga vahva vaadata erinevaid vanu autosid ning mõningate sees sai isegi käia ja istuda. Lastele meeldis väga turnida erinevate asjade otsas ( muidugi vaid nende otsa lasime, kuhu lubati) ning eriti lemmikuks oli liikluslinnaku osa- seal sai ju autoga sõita !
Kui me Lottemaalt saime ära tulla ilma nututa, siis Maanteemuuseumist tulime ära nutuga, kuna Põnnid lihtsalt ei tahtnud koju minna. Küll visati end tikksirgeks , siis jälle sipeldi lakkamatult, peaasi, et ma neid jumala eest autosse ei paneks. Õnneks saavad Põnnid juba varsti jälle rõõmustada, kuna peagi on plaan sinna uuesti minna, sest ka kallis Abikaasa tahtis erinevaid masinaid näha :)
Kui me Põnnidega pikemaid vahemaid sõidame, siis on meie auto varustatud erinevate mänguasjade ning kindlasti ka tahvelarvutiga ( Jah ma tean, et paljudele see ei meeldi) ,et vajadusel neile ka multikaid näidata. Nii oli ka meil puhkusel ajal kogu varustus kaasas, sest mõned pikemad sõidud olid meil vaja teha, et lastega käia erinevates kohtades. Nendest kohtadest nüüd saategi lugeda :)
Niisiis, alustan sellest, et puhkusel olles käisime lastega Lottemaal ning Maanteemuuseumis.
Mõlemas kohas oli tegelikult väga tore, kuid ütlen ausalt, et Lottemaale ei tasu vist väga alla 3 aastastega minna, sest neil lihtsalt pole seal nii palju tegevust. Eks meie Põnnid said seal veidi turnida ja joosta ning palli mängida, nii et täitsa raisku see käimine ei läinud :) Plaanin sinna kindlasti veel tagasi minna, kuid alles siis, kui lapsed juba teavad kes see Lotte on ning suudavad ka ise sellest kohast vaimustuses olla.
Hetkel ma Lottemaa kohta rohkem ei oskagi öelda, usun, et igal inimesel on selle koha kohta oma arvamus ning need arvamused ei pruugi ühtida. Kindlasti ma soovitan sinna minna nendel, kelle lapsed teavad kes on Lotte, kuna usun, et tegelasi näha päris oma silmaga võib lapsel olla väga vahva :)
Teisena kirjutan Maanteemuuseumist. Seal polnud me samuti varem käinud ning tegevust oli nii meile, täiskasvanutele, kui ka meie Põnnidele, ehk siis see koht võib lastele päris suures vanusevahes põnevust pakkuda. Endal oli väga vahva vaadata erinevaid vanu autosid ning mõningate sees sai isegi käia ja istuda. Lastele meeldis väga turnida erinevate asjade otsas ( muidugi vaid nende otsa lasime, kuhu lubati) ning eriti lemmikuks oli liikluslinnaku osa- seal sai ju autoga sõita !
Kui me Lottemaalt saime ära tulla ilma nututa, siis Maanteemuuseumist tulime ära nutuga, kuna Põnnid lihtsalt ei tahtnud koju minna. Küll visati end tikksirgeks , siis jälle sipeldi lakkamatult, peaasi, et ma neid jumala eest autosse ei paneks. Õnneks saavad Põnnid juba varsti jälle rõõmustada, kuna peagi on plaan sinna uuesti minna, sest ka kallis Abikaasa tahtis erinevaid masinaid näha :)
Kommentaarid
Postita kommentaar