Kas Teil on ka vahel nii, et kohe mitte üldse enam ei jõua ning tahaks lapsevanema ameti maha panna ? Vot minul oli niimoodi.
Ükspäev ärkasin ning kõik kohad olid kanged ja valusad ning pea valutas ka hommikust saadik nagu segane. Ausalt, ma lihtsalt tahtsin sel hetkel sinna samma voodisse jääda ja mitte kunagi enam tõusta. Terve päev läks kuidagi aia taha ning mitte miski kohe absoluutselt ei õnnestunud. Ja et sellest kõigest veel mulle vähe oleks olnud, siis kaksikud olid ka vist vasaku jalaga ärganud, sest tevre päev möödus hala ja nutuga ning mitte miski neile ei sobinud. Ei sobinud neile söök, süles olla, piim , mängida, pikutada, telekat vaadata jne - ühesõnaga mitte miski !
Muidugi ka sellel päeval oli Mehel toimetamist ning seega pidin ma saama terve pika päeva täitsa üksinda hakkama. Siiralt loodan, et enam selliseid päevi ei tule, kuid ma tean, et lapsed elavad meie juures vähemalt 18 aastat ning et selliseid päev on kindlasti veel.
Tundsin ka reaalset ahastust, kui olin just saanud ühe toa ära koristatud ning teise toa kallale asuda, kui Põnnid juba koristatud toa olid suutnud uuesti täeisti segi ajada. Vot sellistel puhkudel tunnen küll, et ma peaksin endale koristaja palkama, sest siis ma tunneksin vast vähem ahastust, kuna toa on ära koristanud keegi teine :D
Reaalselt sellist madalseisu pole mul vist mitte kunagi olnud, kui oli nüüd. Ma reaalselt soovisin tol hetkel, et lapsed oleksid terve selle päeva kas hoidjaga , Mehega või siis Vanaema/Vanavanaemaga. Ma lihtsalt tahtsin magada ja nautida üksindust. Tahtsin istuda teleka ette ning võtta suure karbiga jäätist ning seda lihtsalt süümepiinadeta süüa. Kogu see madalseis kestis kokku 2 päeva. Kui aus olla, siis teisel päeval oli juba vähke kergem, kuid ikkagi ei tundnud ma ennast päris õigesti.
Tänaseks on madalseis möödas ning energiat taas on. Muidugi veel mõningad lihased on kuidagi kanged, aga venitamine aitab hästi :)
Kuid teemast ajendatuna tahaksin küsida ka Teie käest, et mida olete teinud, et saada madalseisust/kriisist välja ? Ehk on kellelgi mõni nipp varuks, juhuks kui see peaks mulle uuesti peale tulema, sest olgem ausad, ma tundsin ennast kõige halvema emana nendel kahel päeval.
Ükspäev ärkasin ning kõik kohad olid kanged ja valusad ning pea valutas ka hommikust saadik nagu segane. Ausalt, ma lihtsalt tahtsin sel hetkel sinna samma voodisse jääda ja mitte kunagi enam tõusta. Terve päev läks kuidagi aia taha ning mitte miski kohe absoluutselt ei õnnestunud. Ja et sellest kõigest veel mulle vähe oleks olnud, siis kaksikud olid ka vist vasaku jalaga ärganud, sest tevre päev möödus hala ja nutuga ning mitte miski neile ei sobinud. Ei sobinud neile söök, süles olla, piim , mängida, pikutada, telekat vaadata jne - ühesõnaga mitte miski !
Muidugi ka sellel päeval oli Mehel toimetamist ning seega pidin ma saama terve pika päeva täitsa üksinda hakkama. Siiralt loodan, et enam selliseid päevi ei tule, kuid ma tean, et lapsed elavad meie juures vähemalt 18 aastat ning et selliseid päev on kindlasti veel.
Tundsin ka reaalset ahastust, kui olin just saanud ühe toa ära koristatud ning teise toa kallale asuda, kui Põnnid juba koristatud toa olid suutnud uuesti täeisti segi ajada. Vot sellistel puhkudel tunnen küll, et ma peaksin endale koristaja palkama, sest siis ma tunneksin vast vähem ahastust, kuna toa on ära koristanud keegi teine :D
Reaalselt sellist madalseisu pole mul vist mitte kunagi olnud, kui oli nüüd. Ma reaalselt soovisin tol hetkel, et lapsed oleksid terve selle päeva kas hoidjaga , Mehega või siis Vanaema/Vanavanaemaga. Ma lihtsalt tahtsin magada ja nautida üksindust. Tahtsin istuda teleka ette ning võtta suure karbiga jäätist ning seda lihtsalt süümepiinadeta süüa. Kogu see madalseis kestis kokku 2 päeva. Kui aus olla, siis teisel päeval oli juba vähke kergem, kuid ikkagi ei tundnud ma ennast päris õigesti.
Tänaseks on madalseis möödas ning energiat taas on. Muidugi veel mõningad lihased on kuidagi kanged, aga venitamine aitab hästi :)
Kuid teemast ajendatuna tahaksin küsida ka Teie käest, et mida olete teinud, et saada madalseisust/kriisist välja ? Ehk on kellelgi mõni nipp varuks, juhuks kui see peaks mulle uuesti peale tulema, sest olgem ausad, ma tundsin ennast kõige halvema emana nendel kahel päeval.
Kommentaarid
Postita kommentaar