Kuna kohe kohe on uus kuu käes ning tänase päeva jooksul olen ma nii palju mõelnud oma unistuste peale, siis tundsin, et pean oma helesinised unistused kirja panema :) Eks enamus unistusi on seotud ikka laste ja koduga, kuid mõni leidub ka vaid mulle. Tuleb vaid lootma jääda, et unistused täituvad ning nende nimel pingutada. Niisiis, kirja saavad need täiesti suvalises järjekorras, kuid peamine on see, et need ikka kõik kirja saaksid :) Lastele tahaks uut laua-toolide komplekti, kuid see tähendab seda, et millalgi tuleb reis soome ette võtta Leiad selle siit Laste tuppa tahaks ka mänguasjade hoiustamiseks ühte vahvat riiulit koos kastidega, siis saaks praegu lihtsalt korvidesse pandud mänguasjad kõik ilusti ühte kohta kokku panna. Leiad selle siit Tahaksin leida aega vaid iseendale nt. külastada spad , täitsa üksinda. Ma lihtsalt ei jaksa enam iga päev kuulata laste hala ning tunnen, et viimane aeg oleks leida see päev vaid endale, pealeg
Postitused
Viimased ööd on toimunud midagi seletamatut. Midagi, mida meie peres pole mitte kunagi juhtunud ning milles ma lihtsalt lõpuks alla andsin! Ma räägin magama jäämisest, oh jeebus, kui keeruline see on olnud. Hakkas pihta tegelikult juba natuke aega tagasi, kuid eriti hulluks läks see reede õhtul. Teeme oma tavapäraseid toimetusi, et põnnid tuttu panna, hammastepesu- kallid-musid-piim ja tuttu, kell on saanud 22 ning viin nad vooditesse. Aga kus sa sellega, nad ronivad voodist välja, tulevad elutuppa ja nägu naerul nagu ei peakski magama minema. No mis seal ikka, võtan ühe põnni sülle, viin tagasi voodisse ning tulen teise järele, et ka tema voodisse viia, selle ajaga on aga esimene end juba voodist välja ajanud ja uuesti võtnud sammud elutoa poole. Võtan siis uuesti ta sülle ning tõstan voodisse tagasi. Sellele järgneb musid-kallid ning head ööd soovimine ja KISA ! Katsun siis lapsed maha rahustada ja seletan, et on uneaeg ning peab tuttu minema, aga ei , nad lihtsalt ignoreerivad
Käisime täna lastega linnas ning kohtasin ühte ammust tuttavat. Lobisesime elust olust ning mina püüdsin vahepeal põnne kinni ja riidlesin nedega paar korda, kui nad hakkasid kuskile ronima. Nagu ikka, nad kuulasid sõna ning tulid minu juurde tagasi. Ega see sõnakuulamine tegelikult ju meil iga päevane pole, seda saite juba eelmisest postitusest lugeda, kuid väljaspool kodu käituvad Põnnid tõepoolest hästi. Lobisesime nii muuseas ka korrast ja sellest kuidas lapsed reeglitest aru saavad. Jah, ma adun endale, et põnnid on alles 1a ja 7 kuu vanused, kuid siiski mingid reeglid peavad ju majas olema ning neid tuleb ka järgida! Seega meie majas ongi kindlad söögiajad, kui sellel ajal ei sööda, siis ei ole ka mingit näksimist! Tegelikult on vaid ühe korra juhtunud seda, et Jaan ei soovinud söömise ajal süüa ning siis ei andnud ma talle ka vahepeal miskit näksida, ehk siis saigi oma esimese toidu kuskil 12-13 aeg ning ärkas kella 9 aeg. Kui nii võtta, siis see söömata olemise aeg ei oln
Kas teil on vahel tunne, et tahaks peast kõik juuksed üks haaval välja tõmmata , samal ajal peaga vastu seina joosta ning siis veel kõige lõpuks teki alla pugeda aj lihtsalt nutta tihkuda? Vot mul on viimasel ajal selline tunne ja ma ei saagi enam aru miks see niimoodi on.. No ütleme nii, et tegelikult tean ikka küll, miks mul selline tunne on. Kaksikud lihtsalt jonnivad ja kaklevad lakkamatult! Vahepeal on muidugi paremaid hetki ka, kus ei ole ainult nutt ja hala, aga ütleme nii, et 75% meie päevast möödub niimoodi, et keegi lihtsalt kriiskab või viskab end pikali maha või jonnib kuna ma ei luba seda, mida nad too hetk tahavad. Et sellest kõigest veel vähe oleks, siis nad kaklevad omavahel ju ka! Olgugi, et meil on mitmeid mänguasju varutud topelt, aga ei , neil on just seda sama vaja, mis too hetk on teise käes. Ausalt, selline asi lihtsalt ajab hulluks. Too näiteks selle, et umbes 10 minutit enne seda kui hakkasin blogi praegu kirjutama, jälle pidin nende kaklust lahutama
Ma tulin siia tegelikult hoopis teisel teemal kirjutama, kuid paratamatult pean hoopis kirjutama meie iga päevasest probleemist. Nimelt, see suur probleem on pesu pesemine! :D Kui me kaksikuid alles ootasime, siis ma arvasin, et ahh mis see ära pole, nädalas paar pesupäeva teha, siis tegelikus on hoopis teine! Minu paarist pesupäevast, mis kunagi oli, kui nad pisemad olid, on saanud igapäevane pesu pesemine ning tundub, et veel nii pea kergemaks ei lähe :D Kui meil vannitoa ehitus valmis kunagi saab, siis mu suur soov on endale ka kuivati soetada, sest ma tean, et see teeb elu palju palju kergemaks. Praegu on minu igapäevane vaatepilt selline, et kui astun vannituppa, siis reaalselt otsin kohta kuhu astuda, sest pesu koguneb ju nii paganama palju :( Tegelikult on täna isegi pesu kogus tagasihoidlik, parematel päevadel on see kogus umbes 2x sama suur :D Uurisin tegelikult üks päev ka Abikaasalt, et mis ta arvab, kas teistel on ka see musta pesu probleem sama suur kui meil, vastuse
Juhuuu ! Kahekuuline paus blogis on lõppenud ! Ma kolisin lastega koju tagasi ning meil on lõpuks ometi internet. Tegelikult oleks saanud linnas ka blogida, aga ausalt, läbi telefoni on see nii paganama tüütu, et kahjuks ma terve see aeg ei bloginud. Mis meil siis kahe kuu jooksul muutunud on? Tegelikult on väga palju muutunud ning ma kohe ei teagi, millest alustada. Esiteks kolisid kaksikud suurte laste vooditesse, sest võrekates oli korralik streik. Ostsime neile pikendatavad voodid ning hetkel on need kõige lühemaks tehtud ja neile täpselt õiges mõõdus :) Tänu uutele vooditele lõppes ka ära see õhtune magamaminemise streik ning nad magavad ka nüüd hoopis paremini. Need, kes jälgivad ka meie instagrami kontot, juba teavad, et vahepeal ostsin ka endale uue auto. Oii kui rahul ma sellega olen ning üks mis kindel, järgmine auto on ka kohe kindlasti automaat- käigukastiga :D Vahepeal oli ka remont nii kaugele jõudnud, et elutuppa sai maha panna uue parketi. Saingi kohe elus