Elu kaksikutega

 Täna on selle aasta eelviimane päev ning seega ka kõige õigem aeg teha kokkuvõte, kuidas 2015 meil möödus. Kohe etterutates võin öelda, et aasta oli super !  Alustan siis kohe aasta algusest - 15.veebruar. Tol päeval oli meil kauaoodatud fotosessioon  Kaisaga  . See toimus täpselt kuu aega enne seda, kui põnnid sündisid. Tegelikult pidid nad ju sündima meil 1.mai  ning selle järgi me arvestasime, et saame veel enne Kaisaga kokku ning teeme pilte. 21.veebruar - Sellest päevast alates olin ma haiglas pidevate tuhude ning kõikide muude jamadega. 15.märts - Sündisid meie imelised pisikesed! Algselt pidi plaaniline keisrilõige olema kell 21.00 abikaasa juuresolekul , kuid läks vähe kiireks ning otsustati mu rasedus lõpetada hoopis kell 19.00. Ilmavalgust nägid tibatillukesed Jaan ja Liisu. 24.märts - Lapsed said intensiivist minu juurde palatisse. Intensiivis olid nad 9 päeva, kuigi minu jaoks tundus see aeg kuidagi hoopis pikem. 27.märts - Põnnid said endale ametlikult nime

 Nüüdseks on kõik jõulupidustused möödas ning võime hakata valmistuma aastavahetuseks. Võin lõpuks öelda, et me elasime selle aja üle :) Ma meeletult kartsin , kuidas meil põnnid kõik need söömingud ja külaskäigud vastu peavad, aga tegeelikult olid nad meeletult tublid!   Jõuluvana tõi põnnidele erinevaid mänguasju ning muidugi emme palvel ka riideid :) Hetkel on kinkidest nende lemmikuks kujunenud laulvad koerad, tamburiinid ning ühed kõrinad ( selline hobuselaadne , kus on iga jala küljes erinev kõristi). Tegelikult vist polekski neid kinke üldse vaja läinud, sest pakkepaberid on ikka ülekõige !  Muidugi kaklevad nad ka telekapuldi pärast , aga ma lähen nüüd ükspäev Jyski ning ostan sealt ühe universaalse puldi juurde, kuna kodus meil enam vanu pulte kahjuks alles pole. Kui ma neile selle ühe puldi andsin, siis ma ei uskunud, et see muutub neil nii lemmikuks mänguasjaks.  Kuid nüüd valmistume me vaikselt juba uueks aastaks, kodus käib suurpuhastus, endale antud lubadused on kir

Alustuseks kohe - HÄID JÕULE KÕIGILE ! Ma pole siia blogisse juba mõnda aega jõudnud, kuna tegemist on lihtsalt nii palju olnud.   Kõige pealt tänan kõiki, kes aitasid muuta ühe pere jõulud rõõmsamaks! Asju kogusime kokku lausa nii palju, et tollel perel on nüüd muretu kuni laste 3nda eluaastani :)   Ennem pühi võtsime kodus aga ette suurkoristuse, mille käigus sai nii elutuba kui ka magamistuba ringi tõstetud. Samuti sai ära pandud väga palju laste mänguasju, mida enam tarvis pole ning riidedki said sorteeritud.     Vahepeal said põnnid juba 9 kuuseks , täiesti lõpp kuidas aeg ikka lendab. Alles nad sündisid ning nüüdseks on juba suured lapsed ja teevad suurte laste tegusid.    Elisabeth on hakanud istuma ja ringi käputama. Jaan proovib istuma minna, kuid päris õigesti pole see veel õnnestunud. Mõlemad ajavad end püsti erinevate asjade najale ning muidugi ka teineteise otsas on vaja igatepidi turnida.   Kuna nad aga nüüd igale poole ronivad ja kõike tirivad, s

Kuna on JÕULUAEG ning see on ju teadupärast ka aitamise aeg. Siis uurin ka mina teie käest, armsad lugejad ja kaasaelajad.  Nimelt hakkasin ma suhtlema ühe vähekindlustatud neiuga, kes on nüüdseks kahe pisikese Emme. Elu oleks tunduvalt kergem, kuid kahjuks kaotas nende pisikeste Issi oma töö ja nüüd ei ole enam tulevik nii helge. Vanem poiss on aastane ning noorem just sündis (oodatust varem)  Kuna oleme juba täitsa pisikesi riideid leidnud, siis soov oleks saada ka riideid alates 80cm :) Samuti on suuremale poisile soov saada päris oma pealeistutav auto :)  Ehk on kellelgi ka emale midagi pakkuda ( suurus xs/s ja jalanumber 38)  :)   Tegu on väga tubli perega , kes võivad eeskujuks meile paljudele olla - kui kuidagi ei saa , siia kuidagi ikka saab :)   Kui kellelgi on miskit pakkuda , võib mulle kirjutada meili kaksikutega@gmail.com   Suur aitäh kõigile ning rahulikku jõuluaega ! :)  Kristiina

 Kuna autokool, kuhu ma läksin , pannakse nüüd kinni, siis pean endale uue kooli otsima. Tegelikult olen ma juba uue kooli endale välja valinud - Saku autokool. Nüüd ootan kannatamatult uut aastat, et uuesti õpinguid alustada.   Vana autokool, kus käisin, sai hakkama mingite pettustega ( pole end otseselt kurssi viinud) ning nüüd on neil tarbijakaitse kukil. Ka mina tegin kaebuse sinna, kui mulle teavitati , et kool läheb kinni. Siiski on mul ju raha makstud ja sooviksin seda tagasi saada, kuna õpinguid ma ju lõpetanud pole saanud, et juhilube saada..   Nüüd ma siis istungi ja mõtlengi, et tahaks ikka nüüd load enne kaksikute sünnipäeva kätte saada. Kui keegi mind selles aidata tahab , siis siit saab autokoolist ka kinkekaarte osta :)  http://www.sakuautokool.ee/hinnad/ Vana autokool ei väljasta ka mulle dokumebti , et olen läbinud teooria ja selle eksami ning mul on läbitud pooled sõidutunnid. Kui saaks selle paberi , siis oleks hoopis kergem minna teise autokooli üle.    Ajaaa, vana

 Saabus ka meile esmakordne haiguselaine. Jaan jäi lihtsalt üleöö haigeks, öösel oli üle 39 kraadi palavikku ja mina muidugi hakkasin kohe muretsema. Õnneks tal midagi muud polegi , kui vaid palavik. Isegi mängib ja sööb täpselt samamoodi , kui siis , kui pole haige.  Aga tegelikult võtab ikka muretsema küll, kui laps hakkab läbi une mingeid häälitsusi tegema, ülesse ei ärka, isegi kui äratada püüan. Lõpuks võtsin ta lihtsalt sülle ja panin kraadiklaasi alla ning see näitas mulle väga jubedat numbrit - 39.5. Selle ajaga , kui teda kraadisin , ärkas ta ka juba ülesse ning siis oli endal kohe kergem olla. Õnneks Jaan sööb ja joob ilusti, nii et muretsema ei pea, et tekiks vedelikupuudus.  Palvikku alandasin ma alguses viinalahusega , kuid hiljem, kui oli juba väga kõrge, siis küünlaga. Tegelikult pole vaja muretseda lapse pärast, kui ta haigena väheamlt vedelikku tarbib. Ning nüüg olen juba targem, kui emb- kumb peaks taas haigeks jääma, sest selline palavik oli täitsa esimest kord.

 Sattusin siis mina facebookis lugema ning oii kui marru suudeti mind ajada, kuid ega ma sellest nüüd rääkida ei taha. Pigem tahan sellest rääkida, kuidas inimesed arvavad, et kaksikute vi üldse mitmike kasvatamine on sama nagu üksikut last, vahe vaid selles, et aeg-ajalt on vaja mitme eest korraga hoolitseda.  Aga teate, tegelikult pole see üldse nii kerge , kui ühega , ausalt ! Pange nüüd end olukorda, kus sul on kaks marakratti , kes on just alles saanud liikumise selgeks ning neil on vaja minna mõlemil eri suunas.  Või siis järgmine olukord - lapsed on söögitoolides ning sellel hetkel, kui annad lusikaga ühele süüa , hakkab teine täiest kõrist röökima, sest lusikas toiduga ei tule temani piisavalt kiiresti.  Kui mul põnnid olid pisemad, siis oli nendega kergem, siis nad ei üritanud põgeneda, kui ma neid riidesse tahtsin panna või siis ei pistnud käsi pudrukaussi ning siis hõõruvad neid käsi endale näkku. Rääkides siis riietamisest , siis meil on see ikka puhta segane värk - k

 Meil on nüüd asjad nõndamoodi, et noormees sai liikuma ! Aega võttis, aga nüüd ta käputab mööda elamist ringi ning koeral on nalja kui palju , sest leidub keegi , kes liigub samamoodi mööda põrandat ringi, nagu  tema. Kuid teate, mul ei ole üldse nii palju nalja selle ringi liikumise üle, kuna ülekõige tundub talle meeldivat kamin. Ei , ta ei proovi sinna sisse ronida või seda katsuda, ta lihtsalt lamab kamina ees ja vahib tuld. Kuid mul on suur hirm, et äkki pritsib mõni põlev või kuum tükk tema peale ning ma ei taha teada, kuidas see lõppeks.  Õnneks on meil olemas suur aedik ning nüüd see saigi ülesse pandud, et natukenegi oma südamevalu vähendada. Põnnidel tundub jumala ükskõik olevat , kas nad on seal aedikus või mitte, aga Sofile see kohe üldse ei meeldi. Kui lapsed sinna sisse panen, siis hakkab ta ümber aediku jooksma ning üritab sisse pääseda. Üks koht ka on , kust ta sisse pääseb ning see on talle nüüd ka meelde jäänud.  Ent tagasi tulles Jaani ringi käputamise juurde, s