Täna istudes ja oma lapsi vaadates jäin ma mõtlema sellepeale, kui erinevad ja samas kui sarnased ikka meie põnnid on. Jah, neil on nii välimuses kui ka iseloomus väga palju sarnaseid jooni, kuid samas on nii nii palju erinevaid. Selle tõestuseks panen ka siia pildi (põnnid on pildil haiged, nuuks..)
Mõlemale meeldib tohutult magada, kuid nt Jaan ärkab kohe ülesse, kui Elisabeth nutma hakkab, samas Elisabethil pole ei sooja ega külma, ma võin ka potte omavahel kokku peksta, ta ikka magab.
Nad mõlemad on hästi armukadedad meie pihta. Kui keegi nende emmet-issit julgeb kallistada, siis tullakse kohe oma vanemat kaitsma. Ega meiegi Abikaasaga sellest pääse - Jaan "kaitseb" mind ja Elisabeth Abikaasat. Seda on tavaliselt nii armas ja naljakas kõrvalt vaadata :)
Elisabeth võib oma mänguasjadega mitu tundi unustamatult ning segamatult mängida, kuid Jaan ei suuda kaua ühe asjaga tegeleda ning peagi on tal taas vaja miskit uut tegevust. Eks see poiste värk ole, et ta selline rahutu hing on.
Kui nad alles sündisid, siis olid nad jumala pikalt hästi sarnased ning ega mitmed inimesed neil alguses vahet ei teinudki. Ka mina olen nad suutnud paari päeva vanusena sassi ajada :D
Nende tujude näitamistel on ka suur vahe, Jaan näitab ikka oma tujutsemisi ja rahulolematust korralikult välja, seevastu Elisabeth korra kriiskab ning siis juba unustab, miks ta üldse jonnima hakkas :D Jaan nt kiusab pidevalt Liisut, tal on alati vaja seda, mis Liisul on või siis sinna kus Liisu on. Liisu seevastu on hästi hooliv, kui Jaan jonnib, siis ta alati paitab Jaani pead ja üritab teda
kallistada.
Mõlemile põnnile kohutavalt meeldib erinevaid autovideoid vaadata, peaasi, et auto piisavalt kõva häält videos teeks - eks see vist isasse ole. Samuti meeldib mõlemale hullult süles ja kaisus aeleda, nii võiksime vist mitmeid tunde lihtsalt mööda saata, mitte midagi tehes, lihtsalt vedeledes :)
Mõlemad põnnid suudavad ka korralikult lollusi genereerida, aga seda suudavad vist kõik lapsed. Meil ei möödu vist päevagi, kui nende väikesed arukesed, miskit välja suudavad mõelda - nt täna nad kallasid kõik koerte krõbinad tulevase köögi põrandale laiali, oii seda rõõmu taksikutel :D
Oma põnne vaadates võin öelda küll, et kaksikud on sarnased, aga samas nii nii erinevad. Samasuguseid seoseid võib tegelikult luua ka lihtsalt õde-vendade vahel, kuid mul on huvitav just enda põnnadeid võrrelda.
Kuidas teie peredes on, kas lapsed on sarnased iseloomult ja käitumises ?
Nad mõlemad on hästi armukadedad meie pihta. Kui keegi nende emmet-issit julgeb kallistada, siis tullakse kohe oma vanemat kaitsma. Ega meiegi Abikaasaga sellest pääse - Jaan "kaitseb" mind ja Elisabeth Abikaasat. Seda on tavaliselt nii armas ja naljakas kõrvalt vaadata :)
Elisabeth võib oma mänguasjadega mitu tundi unustamatult ning segamatult mängida, kuid Jaan ei suuda kaua ühe asjaga tegeleda ning peagi on tal taas vaja miskit uut tegevust. Eks see poiste värk ole, et ta selline rahutu hing on.
Kui nad alles sündisid, siis olid nad jumala pikalt hästi sarnased ning ega mitmed inimesed neil alguses vahet ei teinudki. Ka mina olen nad suutnud paari päeva vanusena sassi ajada :DNende tujude näitamistel on ka suur vahe, Jaan näitab ikka oma tujutsemisi ja rahulolematust korralikult välja, seevastu Elisabeth korra kriiskab ning siis juba unustab, miks ta üldse jonnima hakkas :D Jaan nt kiusab pidevalt Liisut, tal on alati vaja seda, mis Liisul on või siis sinna kus Liisu on. Liisu seevastu on hästi hooliv, kui Jaan jonnib, siis ta alati paitab Jaani pead ja üritab teda
kallistada.
Mõlemile põnnile kohutavalt meeldib erinevaid autovideoid vaadata, peaasi, et auto piisavalt kõva häält videos teeks - eks see vist isasse ole. Samuti meeldib mõlemale hullult süles ja kaisus aeleda, nii võiksime vist mitmeid tunde lihtsalt mööda saata, mitte midagi tehes, lihtsalt vedeledes :)
Mõlemad põnnid suudavad ka korralikult lollusi genereerida, aga seda suudavad vist kõik lapsed. Meil ei möödu vist päevagi, kui nende väikesed arukesed, miskit välja suudavad mõelda - nt täna nad kallasid kõik koerte krõbinad tulevase köögi põrandale laiali, oii seda rõõmu taksikutel :D
Oma põnne vaadates võin öelda küll, et kaksikud on sarnased, aga samas nii nii erinevad. Samasuguseid seoseid võib tegelikult luua ka lihtsalt õde-vendade vahel, kuid mul on huvitav just enda põnnadeid võrrelda.
Kuidas teie peredes on, kas lapsed on sarnased iseloomult ja käitumises ?
Meie pere kaksikud saavad peagi 21 aastat vanaks. Ka tütar ja poeg. Võin öelda sama, mis kirjutasid: väga sarnased ja samas nii erinevad. Eks erimunakaksikud ongi erinevad, sest nad pole identse pagasiga, alustades sellest, et sugu erineb. Pigem ühe ema-isa lapsed , kuigi ühel päeval sündinud. Kuid neil oli, on ja ilmselt ka jääb see tabamatu side.
VastaKustutaEks see tekiks kõigil, kes nii lähestikku on kasvanud. Jagada seda kitsast ruumi kahekesi 9 ku vältel peaks andma tugevaime sideme, mis inimeste vahel võimalik on. Ja meie kaksikutel oli oma keel, milles suhtlesid ennem, kui muu maailma jaoks arusaadava keele omandasid. Neil oli ja on superhea meeskonnatöö; nt üks luuras ja teine seni toimetas jnejne. selle eest oli neil palju lihtsam nii lasteaias, kui ka koolis seni, kuni kooliteed lahku viisid.
Mida vanemaks said, seda enam hakkasid erinema ka välimuselt. Tänaseks on Poeg pea kahemeetrine, laiaõlgne ja Tütreke Väike on habras ja õrn.
Ema vaatest võin öelda, et kui ühe lapse (meie peres on veel lisaks Tütreke Suur) kasvades kipuvad aastad hajutama mälestusi, siis kaksikute esimesed eluaastad on mälus sama eredad, kui 20 aastat tagasi.
Palju kannatust, jõudu ja jaksu! Ja Helget alanud Uut Aastat!