Otse põhisisu juurde

Beebiga silma sondeerimas

 Kui ma siin alles hiljuti hõiskasin , et pääsesime sondeerimisest , siis nüüd pean oma sõnu sööma ..

 Nimelt, käisime Liisuga reedel siiski silma sondeerimas. Kui esimest korda sinna kabineti ukse taha läksime, siis oli mu hirm meeletult suur, kuid nüüd oli see nagu lapsemäng. Mingit hirmu mul sees ei olnud ning rääkisin seni ukse taga teiste emmedega, kuni see protseduur kestis ( max. 5 minutit). See juttu rääkimine aitas väga hästi kaasa , kuna siis oli muud müra rohkem kuulda, kui oma enda lapse nuttu, kuigi Liisu praktiliselt ei nutnudki . Mitte, et lapse nutt oleks halb ja paha, aga tekib kuidagi nii kurb tunne, kui kuuled, et laps nutab , aga teda aidata ei saa. Täheldan ka seda nüüd, et Liisu on täna oma silma vaid paar korda hõõrunud, tavalise pideva hõõrumise asemel, seega vist oli kasu !


 Kõigile, keda ootab ees silma/silmade sondeerimine, soovitan ma raudset närvi ning ärge põdege! See teeb lapsele head ning väidetavalt ei pidanud ka valus olema, lihtsalt ebamugav.


Kommentaarid