Otse põhisisu juurde

Kui ma veel noor ja rumal olin..

 Noor olen ma ikka veel, kuid enam mitte nii rumal ( Vähemalt ma ise arvan nii :D ).

 Viimasel ajal olen ma tundma hakanud, et ma olen ikka täitsa oma emme sarnane. Võin kas või näiteks tuua selle, et kui ma veel teismeline olin, siis minu arvates oli väga imelik minna TOIDUPOODI  dresside või pesemata juustega! No kuidas saab niimoodi ometi poodi minna, inimesed ju vaatavad - selline oli minu arvamus. Kui aga praegu mõtlen poeskäikudele, siis ma tahan need võimalikult ruttu ära teha ning ausalt, mul on jumala ükskõik milline ma välja näen :D

 Samuti pidasin ma imelikuks, kui mu ema ütles mulle talviti, et ma ikka suusapüksid jalga paneks. No kuidas ma need jalga saan panna, siis ma olen nagu mingi kubujuss ju. Talviti tuleb ju ikka käia teksade ning võimalikult õhukese jopega, peaasi , et võimalikult stiilne  välja näha!
 Praegu aga panen suusapüksid esimesel võimalusel jalga! Olgu õues kasvõi paar miinuskraadi, mina lähen juba talvepükse kapist otsima :D

 Teismelisena ei suutnud ma toast väljudagi ilma meigikihita, kuid nüüd ma ei viitsi enam isegi mingiks ürituseks endale nägu pähe joonistada. No lihtsalt ei viitsi. Eks ma läbi häda ikka sellega hakkama saan, niimoodi , et üks laps on ühe jala otsas ning teine tõmbab lihtsalt riiulitelt asju alla :D Tagantjärgi mõtlen küll, et oleksin pidanud ikka oma ema aastaid tagasi kuulama, oleks jäänud näonahk rikkumata ning ka raha oleks kõigile neile keemiatele vähem kulunud.

 Nüüdseks olen aga meigiga sealmaal, et poes jälgin väga hoolikalt mida ma ostan ning mida see sisaldab. Kui aus olla, siis pole ma enam tükk aega mitte ühtegi meigitoodet tavalisest poest ostnud, vaid olen käinud spetspoes endale kosmeetikat soetamas.

 Kõik kes te veel ise olete noored , siis uskuge oma emasid! Ausalt nad ei taha teile halba ning nende nõuanded on tegelikult väga head! :)

Aitäh  kallis EMA, et oled mul olemas !

Kommentaarid