Kuidas siis ikkagi hakkama saada kui oled kaksikute vanem ? Panen siia kirja mõned meie peres kasutusel olevad asjad/ käitumismaneerid, äkki on kellelgi teisel neist kasu ka.
SÖÖMINE
No mina olen nad algusest peale pannud voodisse sööma ( siis kui enam tissi ei saanud, sest lihtsalt piima polnud). Sööma panen nad nii moodi, et lutipudel toetab teki peale ja siis nad imevad seal neid pudeleid. Lisan ka näiteks pildi teile. Siin pildi peal sööb Liisu ( paremal). Jaan enam süüa ei tahtnud, panin pudeli pildistamise ajaks ta kõrvale, aga no see oli ju vaja kohe pikali virutada :)
SÜLES OLEK
Oleme harjutanud,et põnnid väga süles ei oleks, et saaksime kodus teha vajalikke toimetusi. Tegelikult neile meeldib küll süles olla, aga mul on tunne, et nad juba teavad, et koguaeg ei saa ka süles olla. Nad on meil harjunud olema kas tegelusmati peal või siis lamamistoolis. Neil on juba praegu 5 kuustena omavahel vist nii palju maailmaasju arutada, et nad võivad olla kahekesi seal mängumatil mitu tundi ja omavahel laliseda. Kõige armsam on see, kui üks neist "räägib" , siis teine kuulab väga tähelepanelikult ning ootab kui ta lõpetab , et miskit siis vastata.
VÄLJAKUJUNENUD TAVAD
Meil on välja kujunenud õhtused ja hommikused koos pikutamised - kui reaalselt tõstamegi lapsed meie voodisse ning siis räägime seal nendega juttu ja lollitame. Samuti on välja kujunenud see, et vankris on alati lapsed samal poolel. Ma ei tea miks, aga minu jaoks on see tähtis, et nad alati samas vankrikorvis/istumisosas oleksid.
Tänu sellele, et arst käskis meil kodus hakata lastega võimlema, siis on ka sellest saanud meie iga päevane rituaal, kus reaalselt pühendangi mõlemale lapsele eraldi aega umbes 30 minutit. Tundub, et lapsed naudivad seda aega tohutult ning mis üks ema võiks ikka tahta , kui seda, et ta laps naeratab talle ja on lihtsalt hiiglama tubli laps :)
ILMA MILLETA MA ENAM EI OSKAKS
Ostsime nüüd natuke aega tagasi lambanahad lastele ning ütlen ausalt , need on igat senti väärt, sest ma lihtsalt ei oskaks enam ilma nendeta! Lapsed ei higista enam nii meeletult ning uni on samuti kordades magusam.
Turvahällidest on meie majas kujunenud algsed söögitoolid, sest neis on lihtsalt lapsi marulihtne toita. Nad ju veel meil ei istu, kuid lisatoitu tuleb kuidagi anda, seega ongi see üks lihtne väljapääs. Muidugi saab ka süüa anda lamamistoolis, kuid meie põnnid on selgeks saanud selle, et kui jalaga natuke tugevamini rapsida, siis saab selle lamamistooli kiikuma.
Ma võib-olla olen teinud iseendale karuteene, kuid kui nad olid alles täitsa pisikesed, siis tõmbasin endale telefoni ühe unelaulude appi ning hakkasin neile seda laskma, kui oli magamamineku aeg. Praegugi, kui nad magavad, mängib see. Õnneks ei ole meil nii, et kui seda muusikat pole, siis nad ei ole nõus magama, kuid kui muusika on , siis nad jäävad kordades kiiremini magama.
SÖÖMINE
No mina olen nad algusest peale pannud voodisse sööma ( siis kui enam tissi ei saanud, sest lihtsalt piima polnud). Sööma panen nad nii moodi, et lutipudel toetab teki peale ja siis nad imevad seal neid pudeleid. Lisan ka näiteks pildi teile. Siin pildi peal sööb Liisu ( paremal). Jaan enam süüa ei tahtnud, panin pudeli pildistamise ajaks ta kõrvale, aga no see oli ju vaja kohe pikali virutada :)
SÜLES OLEK Oleme harjutanud,et põnnid väga süles ei oleks, et saaksime kodus teha vajalikke toimetusi. Tegelikult neile meeldib küll süles olla, aga mul on tunne, et nad juba teavad, et koguaeg ei saa ka süles olla. Nad on meil harjunud olema kas tegelusmati peal või siis lamamistoolis. Neil on juba praegu 5 kuustena omavahel vist nii palju maailmaasju arutada, et nad võivad olla kahekesi seal mängumatil mitu tundi ja omavahel laliseda. Kõige armsam on see, kui üks neist "räägib" , siis teine kuulab väga tähelepanelikult ning ootab kui ta lõpetab , et miskit siis vastata.
VÄLJAKUJUNENUD TAVAD
Meil on välja kujunenud õhtused ja hommikused koos pikutamised - kui reaalselt tõstamegi lapsed meie voodisse ning siis räägime seal nendega juttu ja lollitame. Samuti on välja kujunenud see, et vankris on alati lapsed samal poolel. Ma ei tea miks, aga minu jaoks on see tähtis, et nad alati samas vankrikorvis/istumisosas oleksid.
Tänu sellele, et arst käskis meil kodus hakata lastega võimlema, siis on ka sellest saanud meie iga päevane rituaal, kus reaalselt pühendangi mõlemale lapsele eraldi aega umbes 30 minutit. Tundub, et lapsed naudivad seda aega tohutult ning mis üks ema võiks ikka tahta , kui seda, et ta laps naeratab talle ja on lihtsalt hiiglama tubli laps :)
ILMA MILLETA MA ENAM EI OSKAKS
Ostsime nüüd natuke aega tagasi lambanahad lastele ning ütlen ausalt , need on igat senti väärt, sest ma lihtsalt ei oskaks enam ilma nendeta! Lapsed ei higista enam nii meeletult ning uni on samuti kordades magusam. Turvahällidest on meie majas kujunenud algsed söögitoolid, sest neis on lihtsalt lapsi marulihtne toita. Nad ju veel meil ei istu, kuid lisatoitu tuleb kuidagi anda, seega ongi see üks lihtne väljapääs. Muidugi saab ka süüa anda lamamistoolis, kuid meie põnnid on selgeks saanud selle, et kui jalaga natuke tugevamini rapsida, siis saab selle lamamistooli kiikuma.
Ma võib-olla olen teinud iseendale karuteene, kuid kui nad olid alles täitsa pisikesed, siis tõmbasin endale telefoni ühe unelaulude appi ning hakkasin neile seda laskma, kui oli magamamineku aeg. Praegugi, kui nad magavad, mängib see. Õnneks ei ole meil nii, et kui seda muusikat pole, siis nad ei ole nõus magama, kuid kui muusika on , siis nad jäävad kordades kiiremini magama.
Kommentaarid
Postita kommentaar