Ma ausalt ei mõista, miks inimesed arvavad, et kui mul nüüd kaksikud on , siis mu elu jääb põhimõtteliselt seisma.. Et ma ei saa enam mitte kuskil käia ning kodus muud ei olegi , kui ainult lastekasvatamine.
Tegelikult ju nii ei ole. Me käime ikka sõprade juures, erinevatel väliüritustel ja tegelikult elame oma elu suuresti samamoodi nagu enne lapsi , kuid selle vahega, et nüüd me lihtsalt peame arvestama veel kahe pisikese maailmakodanikuga.
Ma võin täitsa ausalt kinnitada, et ma tegelikult ootasin hoopis hullemat, ootasin hoopis raskemat elu peale põnnide sündi. Kuid võin öelda täitsa ausalt, et tegelikult on elu täitsa lihtne :) Ainult siis on meil kodus raske, kui on täiskuu, sest ei mina ega ka kaksikud ei saa täiskuu ajal magada..
Ma kuulan huviga teiste emmede jutte, kuidas nad räägivad kui raske on ikka ühe lapsega, et nad ei saa midagi teha ega ka kuskil käia. Kuidas neil on nii rakse oma aega planeerida jne. Ja muidugi tuleb alati siis küsimusi, et kuidas ma hakkama saan, et raudselt olen kõik ööd magamata ja et ma raudselt ei jõua kodus koristada ega süüa teha.
Võin täitsa ausalt öelda, et EI , nii ei ole. Ma saan kõigega hakkama ning ei kurda üldse :) Usun , et praegu ongi see "kõige raskem" aeg ning iga kuuga läheb aina kergemaks.
Autosõidud on ka meie jaoks täielik luksus. Nad lihtsalt magavad terve aeg ning mitte mingisugune probleem pole sõita Tallinnast Võrru. Nad söövad Tallinnas oma kõhu täis ja siis natukene enne Võru läheb kõht tühjaks, siis söödame autos kõhu täis ning reis võib jätkuda.
Võin öelda kõigile tulevastele emadele, eriti kaksikute emadele : " Laske end nii palju aidata kui ise tahate ja võtke lihtsalt vabalt, siis on kõik saavutatav ja kerge ! " Täpselt sellise põhimõttega ma olen ka elanud ja ausalt , elu on kui lill :)
Ma jõuan kaksikute kõrvalt tegeleda ka ise endaga. Ma ei ütleks, et mu välimus oleks nüüd kuidagi käest ära ja et ma käiks ringi mustade juustega , kitkumata kulmudega ning korrast ära küüntega. Ma olen ikka samamoodi hoolitsetud nagu enne laste sündi ning tegelikult kogu koduse elu kõrvalt jääb veel aega ülegi, et külastada juuksurit ning käia kinos :)
Naudin oma lastele emaks olemist 100%liselt ning ei oskaks enam mitte midagi muud tahtagi. Ei kujuta isegi ette, et mul oleks sündinud vaid üks laps - see ei oleks nii põnev . Seega ma olen südamest tänulik, et mul on kaksikud ja et nad on just nii tublid lapsed nagu nad on ning et neil on jonnituure nii harva :)
Tegelikult ju nii ei ole. Me käime ikka sõprade juures, erinevatel väliüritustel ja tegelikult elame oma elu suuresti samamoodi nagu enne lapsi , kuid selle vahega, et nüüd me lihtsalt peame arvestama veel kahe pisikese maailmakodanikuga.
Ma võin täitsa ausalt kinnitada, et ma tegelikult ootasin hoopis hullemat, ootasin hoopis raskemat elu peale põnnide sündi. Kuid võin öelda täitsa ausalt, et tegelikult on elu täitsa lihtne :) Ainult siis on meil kodus raske, kui on täiskuu, sest ei mina ega ka kaksikud ei saa täiskuu ajal magada..
Ma kuulan huviga teiste emmede jutte, kuidas nad räägivad kui raske on ikka ühe lapsega, et nad ei saa midagi teha ega ka kuskil käia. Kuidas neil on nii rakse oma aega planeerida jne. Ja muidugi tuleb alati siis küsimusi, et kuidas ma hakkama saan, et raudselt olen kõik ööd magamata ja et ma raudselt ei jõua kodus koristada ega süüa teha.
Võin täitsa ausalt öelda, et EI , nii ei ole. Ma saan kõigega hakkama ning ei kurda üldse :) Usun , et praegu ongi see "kõige raskem" aeg ning iga kuuga läheb aina kergemaks.
Autosõidud on ka meie jaoks täielik luksus. Nad lihtsalt magavad terve aeg ning mitte mingisugune probleem pole sõita Tallinnast Võrru. Nad söövad Tallinnas oma kõhu täis ja siis natukene enne Võru läheb kõht tühjaks, siis söödame autos kõhu täis ning reis võib jätkuda.
Võin öelda kõigile tulevastele emadele, eriti kaksikute emadele : " Laske end nii palju aidata kui ise tahate ja võtke lihtsalt vabalt, siis on kõik saavutatav ja kerge ! " Täpselt sellise põhimõttega ma olen ka elanud ja ausalt , elu on kui lill :)
Ma jõuan kaksikute kõrvalt tegeleda ka ise endaga. Ma ei ütleks, et mu välimus oleks nüüd kuidagi käest ära ja et ma käiks ringi mustade juustega , kitkumata kulmudega ning korrast ära küüntega. Ma olen ikka samamoodi hoolitsetud nagu enne laste sündi ning tegelikult kogu koduse elu kõrvalt jääb veel aega ülegi, et külastada juuksurit ning käia kinos :)
Naudin oma lastele emaks olemist 100%liselt ning ei oskaks enam mitte midagi muud tahtagi. Ei kujuta isegi ette, et mul oleks sündinud vaid üks laps - see ei oleks nii põnev . Seega ma olen südamest tänulik, et mul on kaksikud ja et nad on just nii tublid lapsed nagu nad on ning et neil on jonnituure nii harva :)
müts maha! minu elu oleks kindlalt läbi olnud, kui ühe asemel kaks oleks tulnud :D ausalt. asi on ka kindlasti minus... olen üpris isekas ning kui ma midagi või kuhugile tahan, siis ma tahan nüüd, kohe ja praegu. läksin ka vara tööle, sest ma ei suutnud niisama kodus passida, aga kahe kõrvalt oleks see vist veelgi keerulisem, kui ühe kõrvalt, pluss ma vihkan möksimist ja plögastamist ja minu üks suudab seda ikka normaalselt teha ja ma olen alatihti käpakil maas vaipa küürimas... oleks mul neid tegelasi kaks, oleksin ma seal maas samamoodi käpakil, ainult selle vahega, et mitte vaipa küürimas vaid hinge heitmas :D
VastaKustuta