Meie issi läks maale nädalalõpuks ning mina jäin põnnidega linna. Teate, polegi nii kerge see eluke, kui lapsed on täielikud issikad. Tundub, et põnnidel on meeletu issi igatsus peal, sest kui temaga telefonis räägin , nii et valjuhääldi peal on , siis mõlemad kuulavad väga tähelepanelikult. Üldse on nad kuidagi nutused mul siin need päevad olnud. Eile olin natuke paha ema :) Mul oli tarvis põnnide lutipudelid ära pesta, aga kuna neil oli jälle kurb olla kuidagi, siis panin telefonist ühe video mängima, kus mu kallis härra räägib - hetkega rahunesid lapsed maha ja ma sain rahulikult pudelid ära pesta. Ma poleks tegelikult elus uskunud, et nad meil nii noorelt juba issikad on. Kuni praeguseni on ju olnud niimoodi, et kui ma näiteks toast või autost välja lähen ,siis on kohe mõlemil nutt lahti ning see ei lõppe enne, kui ma tagasi tulen. Samas ma tegelikult ei ütle mitte midagi halba, sest see nutuaeg on meil ainult õhtuti, ülejäänud päevad on praegu kergelt läinud :) Ma