Kuna vahepeal olin haiglas, siis kirjutamine jäi unarusse. Nüüdseks olen kodus tagasi, tervis on korras ja meel on hea :) Sain endale nüüd kindla režiimi - pean olema koguaeg rahulikult ning ei tohi miskit rasket tõsta ega liialt pingutada. Kallis mees on ka vägagi toeks, ei kujuta ette mis ma ilma temata teeks. Samuti on väga suureks toeks mulle mu vanemad :)
Olen nüüd üldse viimased päevad kõike ülirahulikult võtnud ja lasknud mehel lihtsalt toimetada ja teha. Saime nüüd kodus diivani ja diivanilaua ka väljavahetatud, nüüd on nii mõnus, kuigi teha on veel nii mõndagi. Tegelikult olen aga ülirahul, sest nüüd ongi ju käes muutusteaeg, väga vähe aega on ju jäänud, kui kaksikud juba sünnivad ning hetkel on parim aeg, kui teha kõik suuremad ettevalmistused ära :) Kardinapuu ostsime ka ära, ainult et see tuleb veel ülesse panna. Ja muidugi mis kallis mees veel tegi - ta vahetas meie kodus uksed ära , nüüd on meil ilusad uksed ilma igasuguste täkete ning muude vigadeta.
Koon ka mõlemile tibule vankritekikese - üks on juba valmis ning teine on hetkel pooleli. Kui tekikesed on valmis, siis on veel plaan kududa pisikesed sokikesed ja mütsikesed. Õnneks on mul selle kõige jaoks ka aega, sest nagu ma mainisin, siis olen nüüd rahulikus režiimis.
Internetist aga ammutan ideid, et kodus teha rasedusest ilusaid pilte. Ma oma vaimusilmas tean täpselt, milliseid pilte ma tahaks, aga neid kõiki ideid mehele seletada on nii raske, arvestades seda, et kui midagi seletama hakkan , siis tuleb kohe veel nii palju ideid pähe, et lõpuks lähevad need kõik täitsa segi :D
Nüüd olen aga tubli koduperenaine ning hakkan pesu triikima, Õhtuks tuleb veel söök ka valmis teha ning siis võib taas diivanil lebotada ( ausalt, kõik kes muretsevad, siis ma ei pinguta üle, liigutan end vähe ning enamik ajast ma ikkagi olen ainult mugavalt diivanil)
 |
| Meie hirmus segamini kodu, kui uus mööbel saabus |
Nii lahe! Nüüd peab jälle külla tulema! :)
VastaKustuta