Kaksikute kasvatamine vs nende hoidmine

 Sattusin siis mina facebookis lugema ning oii kui marru suudeti mind ajada, kuid ega ma sellest nüüd rääkida ei taha. Pigem tahan sellest rääkida, kuidas inimesed arvavad, et kaksikute vi üldse mitmike kasvatamine on sama nagu üksikut last, vahe vaid selles, et aeg-ajalt on vaja mitme eest korraga hoolitseda.

 Aga teate, tegelikult pole see üldse nii kerge , kui ühega , ausalt ! Pange nüüd end olukorda, kus sul on kaks marakratti , kes on just alles saanud liikumise selgeks ning neil on vaja minna mõlemil eri suunas.  Või siis järgmine olukord - lapsed on söögitoolides ning sellel hetkel, kui annad lusikaga ühele süüa , hakkab teine täiest kõrist röökima, sest lusikas toiduga ei tule temani piisavalt kiiresti.

 Kui mul põnnid olid pisemad, siis oli nendega kergem, siis nad ei üritanud põgeneda, kui ma neid riidesse tahtsin panna või siis ei pistnud käsi pudrukaussi ning siis hõõruvad neid käsi endale näkku. Rääkides siis riietamisest , siis meil on see ikka puhta segane värk - küll on vaja keerutada, ennast pulksirgeks tõmmata ja käte ning jalgadega vehkida.

Tegelikult on kaksikute kasvatamine tore, mul ei ole mitte ühtegi halba sõna öelda, eks vahel raske ole, kuid häid hetki on ikka tuduvalt rohkem. Neid ägedaid ja toredaid hetki tuleb iga päevaga aina rohkem juurde, nt see , kui nad koos mängivad või teevad Sofile kambakat. Eriti armsad on nad hommikuti , kui me oleme just ärganud, siis nad lihtsalt vaatavad oma suurte kutsikasilmadega oma vooditest vastu ja naeratavad nii nunnult.

 Kui kellelgi on veel mingeid küsimusi või on hirme , siis ma julgelt ootan siia alla kommentaare oma küsimustega , või kui siia kirjutada ei taha, siis kirjuta mulle kiri siit kontaktivormist :)