Ma ausalt poleks uskunud, et saabub see päev, kui ma astun kaalule ning lihtsalt pisarad tungivad silma. Ent olgem ausad, eile just niimoodi oligi! Ma astusin kaalule ning see näitas 69kg, mis on minu 159cm juures ikka koooohuutavalt palju. Tegelikult ma tean vägagi hästi, kust need lisakilod tulnud on, ent siiani olen olnud arvamusel, et seni kuni ma imetan, seni võin ju toituda täpselt nii nagu mul parasjagu isud on. Ega tegelikult ikka ei või küll, kui juba lemmik teksapaar hakkab kitsaks jääma, siis on asjalood väga nihusti.
Aga ega siis ei tulegi muud teha, kui end käsile võtta ning seadsin endale eesmärgiks, et kevadisele reisile mais tuleb minna 10kg kergemana! Esimesena tuleb menüüst välja visata kõik üleliigne suhkur ehk siis adjöö mu praegune suur nõrkus - kõik magus. Mul pole sellist magusasõltuvust mitte kunagi olnud, kui seda on praegu. Ma reaalselt võiksingi toituda ainult shokolaadist, jäätisest ja coca-colast, hea küll mõni soolane asi ka ikka sekka, aga see on ju õudne!
Alustasingi eile sellest, et viskasin ühte suurde korvi kokku kõik shokolaadid, kommid, küpsised jne ning nüüd pean mõtlema, kuhu see kõik ära anda või kes selle ära peaks sööma, sest endale panin range keelu peale. Tükk tegu on olnud nüüd eile ja täna, et ma ei haaraks mõne magusa joogi või kommi järele, kuid kui see isu on tekkinud olen haaranud enda veepudeli ning lihtsalt vett joonud- siiani on see õnneks toiminud.
Lasin endale tegelikult toitumiskava koostada, kuid hetkel pole olnud motivatsiooni just seda kava jälgida ning kuna härra ostis mulle aastase Erik Orgu liitumise, siis hetkel hakkasin selle järgi toituma. Esialgu tundus mu jaoks, et ma pean iga päev ju mitu korda päevas kokkama, ent natukene seal äpis ringi kolades mõistsin, et ma võin ju teha korraga valmis kahe päeva söögi ning siis vajaliku koguse toidukarpi panna ja külmkappi õiget söögikorda ootama. Mis aga eriti mõnus on, seal on nii palju sööke mida ka mul lapsed söövad ehk siis igapäevane mure "mida täna süüa teha? " sai ka ühtlasi lahendatud.
Kui päris aus olla, siis hetkel mul seda julgust veel ei ole, et siia lisada ka pildid, milline ma hetkel olen,täitsa päriselt, kui peal ei ole kaitsvat riietekihti. Ent ma usun,et kui olen juba edusamme teinud ja tunnen end enda kehas juba paremini, siis näitan ka teile, milline ma selle teekonna alguses olin. Endal on ikka päris jube vaadata. Kaksikute ootamise ajal sain tänu preeklampsiale ka meeletult palju venitusarme, mis samuti on nii kehale kui hingele päris korraliku märgi jätnud, ent suuresti olen ma nendega tänaseks päevaks leppinud. Kui saaks nüüd kehakaalu ka korda ja ehk ühel ilusal päeval trenni mindud, siis on jälle kõik palju parem!
Aga ega siis ei tulegi muud teha, kui end käsile võtta ning seadsin endale eesmärgiks, et kevadisele reisile mais tuleb minna 10kg kergemana! Esimesena tuleb menüüst välja visata kõik üleliigne suhkur ehk siis adjöö mu praegune suur nõrkus - kõik magus. Mul pole sellist magusasõltuvust mitte kunagi olnud, kui seda on praegu. Ma reaalselt võiksingi toituda ainult shokolaadist, jäätisest ja coca-colast, hea küll mõni soolane asi ka ikka sekka, aga see on ju õudne!
Alustasingi eile sellest, et viskasin ühte suurde korvi kokku kõik shokolaadid, kommid, küpsised jne ning nüüd pean mõtlema, kuhu see kõik ära anda või kes selle ära peaks sööma, sest endale panin range keelu peale. Tükk tegu on olnud nüüd eile ja täna, et ma ei haaraks mõne magusa joogi või kommi järele, kuid kui see isu on tekkinud olen haaranud enda veepudeli ning lihtsalt vett joonud- siiani on see õnneks toiminud.
Lasin endale tegelikult toitumiskava koostada, kuid hetkel pole olnud motivatsiooni just seda kava jälgida ning kuna härra ostis mulle aastase Erik Orgu liitumise, siis hetkel hakkasin selle järgi toituma. Esialgu tundus mu jaoks, et ma pean iga päev ju mitu korda päevas kokkama, ent natukene seal äpis ringi kolades mõistsin, et ma võin ju teha korraga valmis kahe päeva söögi ning siis vajaliku koguse toidukarpi panna ja külmkappi õiget söögikorda ootama. Mis aga eriti mõnus on, seal on nii palju sööke mida ka mul lapsed söövad ehk siis igapäevane mure "mida täna süüa teha? " sai ka ühtlasi lahendatud.
Kui päris aus olla, siis hetkel mul seda julgust veel ei ole, et siia lisada ka pildid, milline ma hetkel olen,täitsa päriselt, kui peal ei ole kaitsvat riietekihti. Ent ma usun,et kui olen juba edusamme teinud ja tunnen end enda kehas juba paremini, siis näitan ka teile, milline ma selle teekonna alguses olin. Endal on ikka päris jube vaadata. Kaksikute ootamise ajal sain tänu preeklampsiale ka meeletult palju venitusarme, mis samuti on nii kehale kui hingele päris korraliku märgi jätnud, ent suuresti olen ma nendega tänaseks päevaks leppinud. Kui saaks nüüd kehakaalu ka korda ja ehk ühel ilusal päeval trenni mindud, siis on jälle kõik palju parem!
Kommentaarid
Postita kommentaar