Käisime pühapäeval lastega passipilte tegemas - ei iial uuesti! Okei, tegelikult mõne aasta pärast peab taas uued tegema, nii et ikkagi peab uuesti. Niisiis läksime alguses Kristiine Photopointi. Kõik oli ilus ja tore... Kuni oli vaja lapsed sinna pukile tõsta, et saaks pilti teha. Oh jeebus, vot see oli õudne, mõlemil oli paanika. Muidugi see fotograaf oli ka selline suur karvane mees, meil lapsed pole sellisest välimusest väga vaimustuses :D Uurisin, et ehk saaks siis hoopis niimoodi pilti teha, et panen endale peale valge lina ja siis võtan lapsed kordamööda sülle - ei niimoodi ei saa. Nojah, ma siiani olin arvanud, et saab ikka nii, aga kui ei, siis ei. Põnnid olid endast suhteliselt väljas, läksime natuke ringi jalutama, et ehk rahunevad maha. Õnnestus! Davai ruttu ruttu uuesti Photopointi, et lähme teeme need pildid ära. Jõudsime vaevu sinna siseneda, kui mõlemad tahtsid jooksu panna, et jumala eest sinna uuesti mitte minna :D Ma ausalt tahtsin endalt juukseid peast ha