Ma jõuan siia endiselt nagu kuuvarjutus, aga ometi on mul niiiii palju kirja panna. Ma lihtsalt ei leia seda aega, et võtta kätte arvuti ning kirjutada, koguaeg on sada-miljon asja vaja teha ning nüüd tulid veel ilusad ilmad ka, mis aga tähendab seda, et me veedame suurema osa ajast õues.
Vahepeal on mööda saadetud Elisabethi ja Jaani sünnipäev, samuti Härra sünnipäev ning juba vähem kui 2 nädala pärast on minu enda sünnipäev. Siis aga on õnneks mõneks ajaks nende sünnipäevadega ühel pool ning saab veidikene jalad seinale visata.
Aga tegelikult ei tahtnud ma üldse meie sünnipäevadest kirjutada, vaid hoopis sellest, et ma olen avastanud, et elu kolme lapsega on oluliselt lihtsam, kui kahega. Võib- olla see tundub mulle vaid nii, sest Liisu ja Jaan on juba täitsa suured ning asjalikud ning majas on vaid üks beebi, aga ma jõuan kodus palju palju rohkem asju ära teha, kui varem.
Näiteks on nende kolmega kuskil käimine ka oluliselt lihtsam, sest suurematele oleme ära seletanud, et kui kuskil autode lähedal või rahvarohkes kohas oleme, siis tuleb käruraamist kinni hoida. Ega nad tegelikult ei jooksegi sõitvate autode lähedal, kuna neil on hirm, et auto võib otsa sõita, aga ma lihtsalt nii kaifin seda, kuidas nad on juba täitsa suured. Samuti on autoga marukerge sõita, sest neile kõigile meeldib ringi sõita. Kui näiteks Amanda ärkab poole sõidu pealt ülesse või hakkab turvahällis kägisema midagi, siis Jaan ja Liisu hakkavad talle nägusid tegema ning pakuvad erinevaid mänguasju.
Üldse ma mõistan, et elu kolme lapsega ning eriti siis, kui suuremate ja väiksema vahe on veidi üle 3 aasta, on super! Amanda jumaldab seda, kui ta saab Jaani ja Liisuga mängida, kohe näha on kui õnnelik ja rõõmus ta on ning suuremate pealt on ka näha, kuidas nad armastavad temaga mängimist. Pidevalt üritatakse enda mängudesse Amandat kaasata, tuuakse talle asju ning eriti armas on see, kui nad kolmekesi lastetoas asjatavad.
Kui näiteks Amanda ärkab või olen ma temaga kahekesi poes käinud, siis esimese asjana tulevad Liisu ja Jaan Amandat vaatama ja kallistama-musitama ning aidatakse ta riidest lahti võtta või kallistatakse niisama. Ehk ma endiselt olen nii vaimustunud kolmest lapsest, kuna nendega on tõesti ülimõnus koos olla.
Vahepeal on mööda saadetud Elisabethi ja Jaani sünnipäev, samuti Härra sünnipäev ning juba vähem kui 2 nädala pärast on minu enda sünnipäev. Siis aga on õnneks mõneks ajaks nende sünnipäevadega ühel pool ning saab veidikene jalad seinale visata.
Näiteks on nende kolmega kuskil käimine ka oluliselt lihtsam, sest suurematele oleme ära seletanud, et kui kuskil autode lähedal või rahvarohkes kohas oleme, siis tuleb käruraamist kinni hoida. Ega nad tegelikult ei jooksegi sõitvate autode lähedal, kuna neil on hirm, et auto võib otsa sõita, aga ma lihtsalt nii kaifin seda, kuidas nad on juba täitsa suured. Samuti on autoga marukerge sõita, sest neile kõigile meeldib ringi sõita. Kui näiteks Amanda ärkab poole sõidu pealt ülesse või hakkab turvahällis kägisema midagi, siis Jaan ja Liisu hakkavad talle nägusid tegema ning pakuvad erinevaid mänguasju.
Üldse ma mõistan, et elu kolme lapsega ning eriti siis, kui suuremate ja väiksema vahe on veidi üle 3 aasta, on super! Amanda jumaldab seda, kui ta saab Jaani ja Liisuga mängida, kohe näha on kui õnnelik ja rõõmus ta on ning suuremate pealt on ka näha, kuidas nad armastavad temaga mängimist. Pidevalt üritatakse enda mängudesse Amandat kaasata, tuuakse talle asju ning eriti armas on see, kui nad kolmekesi lastetoas asjatavad.
Kui näiteks Amanda ärkab või olen ma temaga kahekesi poes käinud, siis esimese asjana tulevad Liisu ja Jaan Amandat vaatama ja kallistama-musitama ning aidatakse ta riidest lahti võtta või kallistatakse niisama. Ehk ma endiselt olen nii vaimustunud kolmest lapsest, kuna nendega on tõesti ülimõnus koos olla.
Kommentaarid
Postita kommentaar