Kas te teate kus meie lapsed täna öösel magasid ?!? JAH, just nimelt- VOODIS !
Ma olen sigaõnnelik, et ma nad voodisse magama sain, eks see oli raske, aga me kannatasime hambad ristis selle suure jonni ära. Me olime nimelt mõni aeg tagasi tõstnud nende voodid eraldi seinadesse, et tuba veidi ringi tõsta, kuid eile tõstsime nende voodid uuesti kõrvuti, sest arvasime, et üks põhjus miks voodis ei magata on see, et nad teineteisest nii kaugel on. Ja nagu näha siis meil oli ka õigus! Kärus nad ju magavad ka kõrvuti ning saavad käest kinni hoida, nii ka voodis, kohe kui nad kõrvuti tõstsime, võeti kätest kinni ja siis oli rahu majas - võtsid oma kaisukarud kaissu , hoidsid käest kinni ning jäid tuttu.
Te ei kujuta ette kui õnnelik ma õhtul olin, et nad lõpuks voodisse magama jäid. Nüüd me mõnda aega lasemegi neil kõik uned ainult voodis teha, et see voodis magamise harjumus tagasi tuleks. Mitte iial ei soovita ma mitte ühelegi värskele emale, et lasku ta oma lapsel kõik uned õues teha , sest ma ise tean, et see lõpuks lõpeb suure katastroofiga!
Ma natuke põen seda, et hetkel on mul veel viimased paar sõidutundi ning need on sätitud täpselt laste uneajale, et Abikaasa ei peaks siis neile autos hullult tegevust leidma, vaid saaks rahulikult mu õppesõidu autol sabas sõita või siis muid vajalikke toiminguid teha sel ajal kui ma tunnis olen.
Ma teen varsti ka pilti, kuidas ma lastevoodid ära vooderdasin, kuna olen ka sellest aru saanud, et neil ei meeldi tühjas ja kõledas voodis magada. Ka siis kui ma nad aegajalt enda kaissu olen võtnud, siis nad lükkavad enda teki endale ühe külje alla ning teise küljega ronivad hästi minu lähedale :)
Vahepeal mõtlesin, et ehk on see mingi kaksikute värk, et nad nii palju lähedust vajavad. Ent samas on see ju armas ja ka iseenesest mõistetav, kuna sünnist saati on nad maganud põhimõtteliselt kõrvti - haiglas olid nad ühes kuvöösis, edasi juba ühes voodis, siis kui enam ühte voodisse ei mahtunud,siis olid voodid kõrvuti ning ka kärus on ju nad koguaeg kõrvuti.
Loodan, et me saame nüüd sellega hakkama, et harjutame nad uuesti voodites magama, sest ausalt mul on tõsiselt kõrini sellest käru värgist. Nii kuramuse tüütu on lasta neil kärus magama jääda ning siis nad ümber tõsta voodisse ning siis on nad suutelised pool ööd voodis magama ning siis hakkab trall pihta, et enam voodis uuesti magama ei jääda..
Eks me nüüd hakkame tõsiselt harjutama seda voodis magamist taas ning lugedes erinevaid inglise keelseid artikleid, siis peaks kuskil nädala ajaga saama taas harjumuse sisse - loodame parimat !
Ma olen sigaõnnelik, et ma nad voodisse magama sain, eks see oli raske, aga me kannatasime hambad ristis selle suure jonni ära. Me olime nimelt mõni aeg tagasi tõstnud nende voodid eraldi seinadesse, et tuba veidi ringi tõsta, kuid eile tõstsime nende voodid uuesti kõrvuti, sest arvasime, et üks põhjus miks voodis ei magata on see, et nad teineteisest nii kaugel on. Ja nagu näha siis meil oli ka õigus! Kärus nad ju magavad ka kõrvuti ning saavad käest kinni hoida, nii ka voodis, kohe kui nad kõrvuti tõstsime, võeti kätest kinni ja siis oli rahu majas - võtsid oma kaisukarud kaissu , hoidsid käest kinni ning jäid tuttu.
Te ei kujuta ette kui õnnelik ma õhtul olin, et nad lõpuks voodisse magama jäid. Nüüd me mõnda aega lasemegi neil kõik uned ainult voodis teha, et see voodis magamise harjumus tagasi tuleks. Mitte iial ei soovita ma mitte ühelegi värskele emale, et lasku ta oma lapsel kõik uned õues teha , sest ma ise tean, et see lõpuks lõpeb suure katastroofiga!
Ma natuke põen seda, et hetkel on mul veel viimased paar sõidutundi ning need on sätitud täpselt laste uneajale, et Abikaasa ei peaks siis neile autos hullult tegevust leidma, vaid saaks rahulikult mu õppesõidu autol sabas sõita või siis muid vajalikke toiminguid teha sel ajal kui ma tunnis olen.
Ma teen varsti ka pilti, kuidas ma lastevoodid ära vooderdasin, kuna olen ka sellest aru saanud, et neil ei meeldi tühjas ja kõledas voodis magada. Ka siis kui ma nad aegajalt enda kaissu olen võtnud, siis nad lükkavad enda teki endale ühe külje alla ning teise küljega ronivad hästi minu lähedale :)
Vahepeal mõtlesin, et ehk on see mingi kaksikute värk, et nad nii palju lähedust vajavad. Ent samas on see ju armas ja ka iseenesest mõistetav, kuna sünnist saati on nad maganud põhimõtteliselt kõrvti - haiglas olid nad ühes kuvöösis, edasi juba ühes voodis, siis kui enam ühte voodisse ei mahtunud,siis olid voodid kõrvuti ning ka kärus on ju nad koguaeg kõrvuti.
Loodan, et me saame nüüd sellega hakkama, et harjutame nad uuesti voodites magama, sest ausalt mul on tõsiselt kõrini sellest käru värgist. Nii kuramuse tüütu on lasta neil kärus magama jääda ning siis nad ümber tõsta voodisse ning siis on nad suutelised pool ööd voodis magama ning siis hakkab trall pihta, et enam voodis uuesti magama ei jääda..
Eks me nüüd hakkame tõsiselt harjutama seda voodis magamist taas ning lugedes erinevaid inglise keelseid artikleid, siis peaks kuskil nädala ajaga saama taas harjumuse sisse - loodame parimat !
Väga vahva blogi, edu ja jaksu!
VastaKustuta