Otse põhisisu juurde

Sain oma kirjutamise soovi tagasi

 Kuna esimene unetu öö on selja taga, siis tundsin, et aitab küll sellest blogipaastust ning tagantjärele tuleb kõik asjad ilusti kirja panna. Seda blogipaastu, mis nüüd oli, oli mul hädasti vaja. Tundsin, et hakkan end lihtsalt pidevalt kordama ning kergem oli meie tegemis teile jagada läbi piltide facebookis ning instagramis.

 Ent tänaseks on käes see päev, kus ma võtsin arvuti kätte, et kirja panna Amanda sünnilugu, meie esimesed nädalad viieliikmelise perena ning kuidas me üleüldiselt siiani hakkama oleme saanud. Terve postituse saaks sellest, kuidas see täiskuu mõjutab Amandat. Varem mõjutas täiskuu ka Jaani ja Liisut, kuid umbes pool aastat tagasi avastasime, et enam see neid nii väga ei mõjuta ning eks tuleb loota, et ka Amandaga saabub see päev, kus täiskuu mõjutusi tunda enam pole.

 Me käisime vahepeal ka stuudios pilte tegemas ning kui Amanda on veidi kasvanud, siis on plaan minna teha ka perepildid. Üldse on mul viimasel ajal tulnud miski hoog peale, et palju pilte tuleb taas välja printida, et oleks albumis ning mingi valiku tahan lasta ka suurmalt välja printida, et ära raamida ja seinte peale riputada.

 Kuna nüüd järjest tulevad erinevad postitused raseduse lõpust, Amanda sünnist, kuidas me kodus harjunud oleme ja millised plaanid nüüd on, siis saate valmis olla, et kohe on järjest mitu postitust. Kuna ma oma kirjutamise soovi olen tagasi saanud ja mõistsin, et kõik asjad tuleb kirja panna, kui need värskelt meeles on või toimunud, siis proovin meie tegemised siia kirja panna, et hiljem oleks hea meenutada.
  

Kommentaarid