Vahepeal on nii palju juhtunud ja mul on nii palju poolikuid postitusi, et lihtsalt ei jõua neid kõiki kirja panna nii kiiresti kui sooviks.
Mis on aga hetkel kõige parem - lapsed said sügisest alates minu soovitud lasteaeda kohad ning juba 2 nädala pärast on esimene lastevanemate koosolek. No ma ei saaks õnnelikum ollagi! Tegelikult ootan juba põnevusega sügist, sest lasteaed asub Tallinnas ning ma hetkel veel ei kujuta ette, kuidas hakkab see hommikune lasteaeda minek välja nägema, aga ma ei usu, et seal midagi keerulist oleks.
Põnnidega on üldse kõik asjad nii hästi kõik asjad paika loksunud, et ma ei olegi pidanud palju enda pead vaevama. Ainuke asi, millega pead vaevata on see, et Liisu on meil nii pisikene, et talle suveks sobivaid riideid leida on keeruline, samuti ka jalanõusid. Lihtsalt naljakas on, kui näiteks sisetallapikkuse järgi on jalanõu paras, siis laiuse poolest on see hiiglaslik, täpselt samamoodi on pükstega - kui need on pikkuselt parajad, siis puusast on need suured. Niisiis ei jäägi mul muud üle, kui õmblusmasinale tööd anda ning Liisule riideid parajaks õmmelda. Jaan seevastu on nagu tõeline mees, parajalt suur igatepidi ning jalanõusid on talle lausa lust osta, sest istuvad ilusti jalas.
Ma sain lõpuks, peale 3 kuud valimist, beebile käru välja valitud ning tellisin selle ka kohe ära, et ma ei hakkaks siin mitmeid kordi ümber mõtlema. Nüüdseks ongi peaaegu kõik asjad valmis beebi tulekuks, tuleb veel kojutoomise komplekt osta, aga no ei ole ma veel leidnud sellist, mis kohe meeldima hakkaks. Beebs sai endale lõpuks hälli ka. Ma nii kaua otsisin sellist sobilikku ning kui seda nägin, siis teadsin, et see on see õige, mille me ostma peame.
Juba uuel kuul on see ilus aeg, kus saab 37 rasedusnädalat täis ning beebs võib sündima hakata. Hetkel teen omalt poolt kõik, et vältida kõrget vererõhku või mõnda muud asja, mis tekitaks enneaegse sünnituse. Enne sündi on meil võimalik veel Beebiga läbi ekraani kohtuda, sest mulle määrati lisa ultraheli, kuna kaksikud sündisid ju keisrilõikega. Ehk siis vaadatakse mu emakaarm üle ning saan teada, kas saan seekord ise sünnitada või tehakse plaaniline keisrilõige. Ma muidugi ise loodan, et saan ikka ise sünnitada, kuid olen igaksjuhuks valmis ka selleks, kui peaks olema uuesti keiser.
Ehk siis kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel on kõik väga hästi ning millegi üle kurta ei saa. Tuleb lihtsalt elada päev korraga ning nautida igat hetke, kui kõik korras on :)
Mis on aga hetkel kõige parem - lapsed said sügisest alates minu soovitud lasteaeda kohad ning juba 2 nädala pärast on esimene lastevanemate koosolek. No ma ei saaks õnnelikum ollagi! Tegelikult ootan juba põnevusega sügist, sest lasteaed asub Tallinnas ning ma hetkel veel ei kujuta ette, kuidas hakkab see hommikune lasteaeda minek välja nägema, aga ma ei usu, et seal midagi keerulist oleks.
Põnnidega on üldse kõik asjad nii hästi kõik asjad paika loksunud, et ma ei olegi pidanud palju enda pead vaevama. Ainuke asi, millega pead vaevata on see, et Liisu on meil nii pisikene, et talle suveks sobivaid riideid leida on keeruline, samuti ka jalanõusid. Lihtsalt naljakas on, kui näiteks sisetallapikkuse järgi on jalanõu paras, siis laiuse poolest on see hiiglaslik, täpselt samamoodi on pükstega - kui need on pikkuselt parajad, siis puusast on need suured. Niisiis ei jäägi mul muud üle, kui õmblusmasinale tööd anda ning Liisule riideid parajaks õmmelda. Jaan seevastu on nagu tõeline mees, parajalt suur igatepidi ning jalanõusid on talle lausa lust osta, sest istuvad ilusti jalas.Ma sain lõpuks, peale 3 kuud valimist, beebile käru välja valitud ning tellisin selle ka kohe ära, et ma ei hakkaks siin mitmeid kordi ümber mõtlema. Nüüdseks ongi peaaegu kõik asjad valmis beebi tulekuks, tuleb veel kojutoomise komplekt osta, aga no ei ole ma veel leidnud sellist, mis kohe meeldima hakkaks. Beebs sai endale lõpuks hälli ka. Ma nii kaua otsisin sellist sobilikku ning kui seda nägin, siis teadsin, et see on see õige, mille me ostma peame.
Juba uuel kuul on see ilus aeg, kus saab 37 rasedusnädalat täis ning beebs võib sündima hakata. Hetkel teen omalt poolt kõik, et vältida kõrget vererõhku või mõnda muud asja, mis tekitaks enneaegse sünnituse. Enne sündi on meil võimalik veel Beebiga läbi ekraani kohtuda, sest mulle määrati lisa ultraheli, kuna kaksikud sündisid ju keisrilõikega. Ehk siis vaadatakse mu emakaarm üle ning saan teada, kas saan seekord ise sünnitada või tehakse plaaniline keisrilõige. Ma muidugi ise loodan, et saan ikka ise sünnitada, kuid olen igaksjuhuks valmis ka selleks, kui peaks olema uuesti keiser.
Ehk siis kokkuvõtteks võib öelda, et hetkel on kõik väga hästi ning millegi üle kurta ei saa. Tuleb lihtsalt elada päev korraga ning nautida igat hetke, kui kõik korras on :)
Kommentaarid
Postita kommentaar